Riigiabi andmise reeglid on Euroopa Liidu põhiline instrument, millega ühendus väldib konkurentsiolukorra moonutamist ühtsel turul riiklike toetustega. Praeguses eriolukorras ja majandusseisakus on Euroopa Komisjon tavapäraseid reegleid oluliselt lõdvendanud.

Nii on lubatud ettevõtetele anda otsetoetusi ja valikulisi maksusoodustusi kuni 800 000 euro ulatuses ettevõtte kohta. Samuti on lubatud pangalaenude garanteerimine ja laenude intressimäära subsideerimine ning ekspordikrediidikindlustus.

Eelmisel nädalal laiendas Euroopa Komisjon võimalusi veelgi, lubades täiendavalt toetada just koroonaviirusega võitlemisega seotud teadus- ja arendustegevust, testimiskeskusi ja tootmist ning võimaldades maksusoodustusi ja palgasubsiidiume konkreetsetes enim kannatanud piirkondades või sektorites.

Riigiabi reeglite leevendamisel rõhutab komisjon ka seda, et paljud abimeetmed, mis on võrdselt kättesaadavad kõigile ettevõtjatele, ei käi riigiabi reeglite alla ja nii on riikidel nende rakendamisel niikuinii vabad käed.

Riigiabi reeglite leevendamine ei tähenda siiski, et kõik oleks lubatud. Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats tõi näiteks otsetoetuste rahalise piirangu ettevõtte kohta 800 000 eurot

"Kindlasti selline agressiivne käitumine turul riigi abiga koos kindlasti ei ole see, mida soositakse. Täna on ikkagi fookus ettevõtete ellujäämisel, töökohtade hoidmisel ja kriisist võimalikult kiiresti taastumisel," ütles Jäärats.

23 riiki on praeguseks Euroopa Komisjonilt saanud riigiabi andmise loa. Toetusskeemides domineerivad laenugarantiid ja mitmesugused laenuskeemid, vähemal määral on riigid kasutanud otsetoetusi.

Ka Eesti on kasutusele võtnud laenud ja laenugarantiid. Kui üldiselt ei tehta vahet tegevusaladel, siis näiteks Itaalia on ühe abipaketi suunanud spetsiaalselt meditsiinivarustuse ja isikukaitsevahendite tootjatele.

Prantsusmaa võimaldab lennufirmadele maksupuhkust ja teatud maksude tasumise edasilükkamist. Taani on pööranud eraldi tähelepanu ärajäänud reiside ja suurürituste hüvitamisele. Portugal toob samuti ühe oma abimeetme puhul eraldi välja turismi, ürituste korraldamise, restoranid ja tööstuse.

Holland on välja pakkunud otsetoetused e-tervise seadmete ostmiseks seoses sellega, et oluliselt on kasvanud vajadus pakkuda sotsiaalset ja terviseabi inimestele nende enda kodudes.

Mõttekoja Bruegel analüütik Gregory Claeys ütles, et ühtne turg toimib jätkuvalt. "Eelarvereeglid on praegu peatatud, riigiabireeglid on aga lihtsalt paindlikumad, seda jälgitakse endiselt põhjalikult ja see on väga oluline, et ära hoida protektsionismi või seda, et riik kasutab praegust võimalust ebaausa eelise loomiseks oma ettevõtetele. Ma arvan, et seda on komisjonil jätkuvalt oluline jälgida, võimaldades samas palju paindlikkust. See ei puuduta otseselt riigiabi reegleid, aga tekkisid näiteks kaitsemaskide ekspordipiirangud ja komisjonil oli alguses sellega probleeme ja see kahjustas Euroopa Liitu, sest mõnes riigis oli meditsiinitarbeid vaja rohkem kui teistes riikides ja oli oluline neile neid võimaldada. Komisjon jäi alguses aeglaseks, aga seejärel parandas end ja sundis riike neid keelde maha võtma Euroopa Liidu siseselt, see on oluline," ütleb Claeys.

Tema sõnul ei suuda pea ükski Euroopa riik end ise meditsiinitarvetega varustada.

Klen Jääratsi sõnul ei tohi jätkuvalt diskrimineerida ettevõtteid asukoha või kapitali päritolu alusel. Paljud tavatud sammud on aga otseselt olnud seotud eriolukorra ja päästetegevustega, kus näiteks tavapärased hankemenetlused ei ole olnud võimalikud.

"Me näeme, et need aktsioonid on olnud seotud päästetegevusega. Need meetmed on olnud seotud sellega, et on vaja mingeid meditsiiniabi vahendeid, mida on kiiresti hangitud. Ja teine on seotud transpordiprobleemidega, kus kaubad või teenused siseturul seisavad ja riigil on vaja need ära tuua. Nii et täna on see kindlasti olnud reeglite piires. Eks see muidugi tekitab pingeid, seda võib oletada, eks turuosalistel on täiesti legitiimsed huvid, aga täna nendest reeglitest peetakse kinni ja need esimesed reeglid ei ole olnud mitte normaalse toimimise reeglid, vaid pigem hädaolukorrast tingitud tegevused, et ka Tallinki laevade puhul on ju olnud vaja ära tuua need veoautod ja inimesed, kes on kuhugi kinni jäänud ja sellega tagada Eesti varustatus teenuste ja kaupadega ja tuua inimesed koju," ütles Jäärats.

Esimeste nädalate koordineerimatus ja pöörane olukord liiguvad taas normaliseerumise suunas, usub ta.

Hinnates Euroopa Liidu üldist vastust koroonakriisile ütles Klen Jäärats, et iga kriisiga on Euroopa Liidu võimekus paranenud ja piiridel tekkinud segadused lahendati erakordselt kiiresti. Samuti reageeris majandusprobleemidele kiiresti Euroopa Keskpank, järgmiseks sammuks kujuneb majanduse taaskäivitamise pakett.

Gregory Claeys leiab samuti, et Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon on majanduse toetamisel kiirelt tegutsenud, probleemiks on kujunenud aga Euroopa Liidu Nõukogus toppama jäänud majandusmeetmete pakett.