Josing: tavapäraste majandusprognooside tegemine on praegu kasutu

{{1586760240000 | amCalendar}}
$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Marje Josing

Eesti Konjunktuuriinstituut on saanud valmis kevadise majandusprognoosi, kuid praeguses eriolukorras on Marje Josingu sõnul muutusi majanduses ennustada väga keeruline.

Konjunktuuriinstituudi peadirektor Marje Josing ütles ERR-ile, et kui eriolukord lõppeb 1. mail, võib ennustada, et Eesti majandus kukub viis protsenti ning töötuse määr on 10 protsenti. Samas on Josingu sõnul see kõige optimistlikum stsenaarium ning ilmselt olukord pikeneb.

Josing rõhutas, et majandust tervikuna ei mõjuta ainult seisukord Eestis, vaid oluline on jälgida, mis saab ka teistes riikides.

"See on ajalooliselt väga unikaalne situatsioon, kus riigid ise seiskavad massiliselt üle maailma ettevõtluse, et päästa inimelusid" ütles Josing ja lisas, et tavapäraste prognooside tegemine on praegu kasutu.

Josing ütles, et prognooside tegemine oleks kõvasti kergem, kui viirus oleks üle maailma ühtlaselt levinud, kuid see liigub lainetena ning pole teada, kas see võib pärast kadumist tagasi tulla.

Josing rääkis esmaspäevasel pressikonverentsil, et märtsi alguses oli majanduse seisukord hea, kuid oli märgata prognoositud jahtumistrendi. Ettevõtjad olid optimistlikud ning maailmas ei oldud veel taibatud lähenevat kriisi, sõnas Josing.

Konjunktuuriinstituut käsitles oma analüüsis märtsikuud kahe erineva perioodina ehk situatsiooni enne ja pärast eriolukorda.

Enne eriolukorda oli maailmas märgatav majandususalduse indeksi ja tarbijate kindlustunde langus, mis peale kriisi veelgi süvenes.

Eestis on Josingu sõnul ohukohaks see, et vaid pool peredest on võimelised säästma. 2017. aastal tehtud uuringust ilmnes, et 25 protsendil Eesti peredest polnud kas üldse sääste või nende säästupuhver oli vähem kui üks kuu.

Kui märtsi alguses ennustas vaid 13 protsenti tööstusettevõtetest, et järgneva kolme kuu jooksul nende tootmismaht kahaneb, siis märtsi keskel ootas seda juba 90 protsenti ettevõtetest. Sarnased prognoosid olid ka kaubandus- ja ehitussektoris ning transpordiettevõtetes.

Praegune kriisiolukord on haavanud kõige enam restorane, hotelle ja turismibüroosid, kuid IT-, arhitektuuri- ja logistikaettevõtted on suutnud Josingu sõnul oma nina vee peal hoida.

Peamiselt on ettevõtetel murekohtadeks koondamised, käibe vähenemine või täielik kadumine ning osa töötajate puudumine karantiini tõttu.

Samas tõdes Josing, et Eesti on näidanud enda võimekust digiriigina ning 57 protsenti ettevõtetest on saatnud oma töötajad kaugtööle. Kõige enam on seda 92 protsendi ulatuses teinud IT-ettevõtted.

Josingu sõnul on tulemas suur pankrottide laine, muutused riikidevahelises koostöös ning protektsionismi kasv. Viimast tõestab ka Leedu piimaturu näide.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede ütles pressikonverentsil, et tavapäraste majandusprognooside asemel on võimalik luua erinevaid stsenaariume, mida saaks siduda erisuguste verstapostidega eriolukorra arengus.

Ühe näitena tõi Reede välja liikumispiirangute kaotamise, mille tulemusena saavad kauplused ja söögikohad jälle tegutsema hakata. Selle tulemusena toimus muudatus ka majanduses ja selle pealt saaks hakata looma uusi stsenaariume.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: