Endiselt tuleb silmas pidada, et prognoosi usalduspiirid on laiad, kuna olukord muutub kiiresti, teatas valitsus.

"Värske prognoos on uuendatud majanduskeskkonna ja liikumispiirangute mõjuga, kuid ei sisalda valitsuse meetmeid," ütles rahandusminister Martin Helme. "Riigi eesmärk erinevate toetusmeetmete näol majandusse panustamisel on prognoosis toodud majanduslanguse vähendamine. Töötame selle nimel, et meetmed võimalikult kiiresti käivitada."

Eriolukorra tõttu riigieelarve strateegiat valitsus tänavu aprillis ei tee.

Lisaeelarve eraldab raha valitsuskabinetis 19. märtsil vastu võetud majandusmeetmete paketi elluviimiseks ning see sisaldab ettevõtete toetamist KredExi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu, töötukassa tööturu toetust, haigushüvitisi, maksualaseid soodustusi. Lisaks käsitleb see pikema mõjuga meetmeid: maksuvõla ajatamist, kogumispensioni II samba sissemakse ajutist peatamist, aktsiisilangetusi ning ka ärajäetud kultuuri- ja spordiürituste otseste kulude ja saamata jäänud tulude osalist kompenseerimist. Samuti toetab lisaeelarve omavalitsusi, ehitussektorit, teedeehitust, IT-valdkonda, haridus- ja teadusvaldkonda ning teisi eriolukorraga seotud meetmeid ja erakorralisi kulusid.

Lisaeelarvet on vaja, et viia riigi rahaasjad vastavusse muutunud oludega.

Valitsus arutas kolmapäeval pikal kabinetiistungil koroonaviirusest põhjustatud majanduskriisi esimest leevenduspaketti ja lisaeelarvet. Arutluse all olevate meetmete kogumaht peaks küündima 2,5 miljardi euroni. Lisaeelarve antakse riigikogule üle neljapäeval.