Kui veel esmaspäeval esitles rahandusministeerium majandusprognoosi, mis nägi tänavuseks majanduslanguseks ette kolm protsenti, siis neljapäeval ütles rahandusminister Martin Helme, et prognoosi on korrigeeritud allapoole.

Varasema majandusprognoosi optimistlikke numbreid põhjendas Helme asjaoluga, et see koostati üle kahe nädala tagasi. Värskendatud prognoos võtab tema sõnul arvesse nii Eesti kui ka maailma majanduses vahepeal toimunud arenguid.

Helme sõnul lähtub ministeerium eeldusest, et majanduslangus on võrreldes baasstenaariumiga kümme protsenti ehk seda langetati mullu sügisel prognoositud 2,3 protsendise kasvu pealt kahesaprotsendise languseni.

Helme lisas, et valitsuse kriisileevendusmeetmed on suunatud sellele, et langus siiski poleks nii suur. Suurusjärgus prognoosib ta poole väiksemat majanduslangust, juhul kui leevendusmeetmete pakett osutub edukaks.

Rahandusminister selgitas, et majandusstruktuuri arvestusi on praegu väga raske teha, sest mudelid ei saa paljusid näitajaid arvesse võtta, kuivõrd need muutuvad nii kiiresti.

Lisaeelarves ette nähtud leevendusmeetmed mahus 1,15 miljardit eurot moodustavad 4,4 protsenti riigi SKP-st, viies eelarve 10,1 protsendiga SKP-st nominaalsesse ditsiiti. Struktuurne defitsiit on 5,5 protsenti SKP-st, aga nagu minister selgitas, ei ole see praegu usaldusväärne näitaja.

Maksutulude laekumist prognoosib ministeerium 1,6 miljardit eurot vähem, kui sügisel vastu võetud riigieelarve ette nägi ehk need kukuvad 11,8 miljardilt eurolt 10,2 miljardi euroni.

"Ees ootav majanduslangus toob kaasa ulatusliku maksutulude vähenemise, mis mõjutab kõiki sektoreid ja tasandeid," ütles Helme.