Koroonaviiruse pandeemia on viimaste päevade ja nädalate jooksul meie elukorralduse segi paisanud. COVID-19 leviku tõkestamise eesmärgil on kogu maailmas inimesed sunnitud kodus olema ja perekondade, asutuste ning ettevõtete tavapärane elu on häiritud.

Kriis ei ole jätnud puudutamata ka poliitilist elu: haigusesse on nakatunud mitmed poliitikud üle maailma, parlamentide istungisaalid on pooltühjad ja pressikonverentsid toimuvad ajakirjaniketa.

Samamoodi on edasi lükatud - või on oht, et lükatakse edasi - kõikjal maailmas toimuvad valimised. Kohalikud valimised Suurbritannias ja Prantsusmaal ning piirkondlikud valimised Hispaanias Baskimaal ja Galicias on kuni olukorra paranemiseni edasi lükatud. Osa USA demokraatide eelvalimisi on tühistatud ning mainitud on ka presidendivalimiste edasilükkamise võimalust ajalehtedes New York Times ja Politico.

Hääletamine pandeemia ajal

Mõned päevad tagasi avaldas Rahvusvaheline demokraatia ja valimiste toetamise instituut (Institute for Democracy and Electoral Assistance (IDEA)) riskitegurid, mis puudutavad enam kui 70 sellel aastal toimuvaid valimisi.

Nende riskitegurite hulgas on ka valimisaktiivsuse vähenemine. Kui hääletamisel osaleb vähem inimesi, võib see kahjustada valimiste võitja legitiimsust.

Näiteks langes kohalike valimiste esimeses voorus Prantsusmaal valimisaktiivsus 45,5 protsendini, 2014. aastal oli see 63,5 protsenti.

Lisaks tõstab IDEA esile põlvkondade vahelise lõhe riski. Kuna vanemaid inimesi ohustab Covid-19 rohkem, võivad nemad ja teised riskirühmad valimistelt kõrvale jääda.

Paljudes riikides võib tekkida probleem välismaal elavate kodanike hääletamisvõimalustega.

USA demokraatide eelvalimised on näide raskustest pandeemias hääletamisega. Näiteks on vaja valimispäeval täiendavat raha valijate turvalisuse tagamiseks. Nüüd lubatakse osariikidel kasutada valimiste turvamiseks julgeolekufonde, et osta vajalikke desovahendeid. Selle maksumus ületab 800 miljonit dollarit. Varem kasutati neid vahendeid enamasti küberturvalisuse tagamiseks.

Eelpool öeldut silmas pidades ning nagu mainis Toby James väljaandes The Conversation, on ilmselge, et korraldajate ja osalejate tervis on oluline põhjus kõikide valimiste edasilükkamiseks, sest valimistel toimuvad paratamatult kodanike kogunemised. Kuid halveneb ka demokraatia toimimine.

Kas lahenduseks on internetihääletus?

Kõige rohkem mõjutatud riigid püüavad leida lahendusi, et leevendada Covid-19 mõju valimistele.

Lõuna-Korea testib haiglates kaughääletamise süsteemi. Teistes riikides on kriis uuesti tekitanud arutelu valimiste ajakohastamise üle - need keskenduvad peamiselt kahele tegurile: valimisperioodi pikendamisele või hääletamissüsteemi muutmisele. Sooviksime tähelepanu juhtida ühele konkreetsele hääletussüsteemile: internetihääletusele.

Interneti teel hääletamist on mõnes riigis ja piirkonnas (Šveitsis, Kanadas, Eestis ja Austraalia Uus-Lõuna-Walesi osariigis) juba rakendatud ning paljudes riikides (Hispaanias, Prantsusmaal, Norras, Portugalis, jne) on seda katsetatud.

Eestis on alates 2005. aastast kõikidel valimistel olnud kodanikel võimalus hääletada interneti teel. E-hääletamise populaarsus on püsivalt kasvanud ja viimastel valimistel 2019. aastal oli interneti teel hääletajate arv Eesti valijate hulgas kõige suurem, ületades isegi paberil hääletussedelitega valijate arvu.

Meie sellealase uurimistöö tulemused tõestavad, et internetihääletus on kõige kulutõhusam hääletusviis Eestis, see on odavam, kui tavapärane paberil hääletussedelitega hääletamine ja ligi üheksa korda kulusäästlikum kui kõik muud meetodid.

On ka tõestatud, et internetihääletamine kujundab harjumusi — need, kes kasutavad internetihääletust, ei naase teiste tavapäraste hääletusviiside juurde, ja internetihääletus ei muuda häälte jagunemist erakondade vahel.

Selle süsteemi puuduseks on ilmne oht, mis on seotud tehnoloogia kasutamisega hääletamiseks ning on ka teateid juhtudest, kus on tehnoloogiat kasutatud ebaadekvaatselt. Pisendamata nende ohtude mõju tuleks siiski tehnoloogia arengut piiravate tegurite otsimise asemel pigem edendada teadusuuringuid internetis hääletamise turvalisusest.

Arvestades Covid-19 põhjustatud kriisi ja selle võimalikku mõju demokraatiale, kus suurem osa aruteludest keskendub valimisperioodi pikendamisele või hääletussüsteemi toimimisele, tekib küsimus, miks mitte kasutada tehnoloogiat, mis meil juba olemas on?

Lisaks: "New methodology for calculating cost-efficiency of different ways of voting: is internet voting cheaper?" ja "Why the pandemic may pave the way for online voting".