"Saame hääletussedeli, see tuleb täita ja siis kas puutetundlikul ekraanil allkirjastada või füüsiliselt välja printida, allkirjastada ja siis skanneerida või pildistada ja e-mailiga tagasi saata," kirjeldas sotsiaaldemokraadist Euroopa Parlamendi saadik Sven Mikser hääletusprotseduuri ERR-ile. "Eks ta meie digiriigi standardite jaoks on ikkagi õige mitu head aastakümmet vana tehnoloogiline lahendus, tuletab meelde faksi aega," lisas ta.

Hääletuse korraldust kritiseeris ka keskerakondlasest Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom: "Kuidas see käib tehniliselt? Väga rumalalt käib - prindime hääletussedelid välja, täidame need käsitsi ära, skanneerime ja meilime tagasi."

Hääletussedeli saadab Euroopa Parlamendi vastav teenistus iga saadiku ametlikule e-posti aadressile ning see tuleb allkirjastatuna ka samalt aadressilt tagasi saata. Toomi sõnul võttis hommikupoolse hääletuse, kus 705-liikmeline parlament hääletas päevakorra kinnitamise üle, tulemuste kindlakstegemine umbes tunni.

Toom tõdes, et europarlamendis tegeletakse kaasaegsemate lahenduste väljatöötamisega. "Aga probleem on selles, et digiallkirju mõnes riigis ei ole üldse ja mõni riik ei tunnusta (teiste riikide oma - toim.). Ühesõnaga jama on, aga saame hakkama," rääkis ta.

Ka Mikser leidis, et kui on hääletamine vaja ära teha, aga kriisivälisel ajal ei ole suudetud või soovitud selleks tehnoloogilist lahendust luua, siis tuleb selliselt töö ära teha. "Eks parlamentarism iseenesest ongi pisut konservatiivne nähtus. Ega ka Eestis, kus valimised tehakse digitaalselt, siis parlamendi enda jaoks ju täiesti teadlikult ei ole taolisi digitaalseid platvorme loodud, sest leitakse, et demokraatia esindusorgan peab ikkagi füüsiliselt koos käima ja näost näkku debateerima. Eks selline pandeemia olukord on ju kõigi jaoks olnud paraku halvasti ettenähtav," rääkis Mikser.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige Jaak Madison ütles, et hääletamise toimumine ise on positiivne, kuid tema hinnangul on europarlament oma istungiga hiljaks jäänud.

"Iseenesest on see väga tore ja hea, et Euroopa Parlament lõpuks ärkas ja avastas, et me oleme ka parlament ja üritavad nüüd midagi teha ja mingeid otsuseid vastu võtta. Samas on see kentsakas ja naljakas, kui epideemia on ammu üle Euroopa käimas, piirid on viiruse tõkestamiseks kinni pandud, kõik riigid on juba ise otsuseid vastu võtnud ja nüüd äkitselt Euroopa Parlament ärkab, et peaks ka midagi tegema. Eks ta humoorikas on, asendustegevus olukorras, kus keegi enam Euroopa Parlamenti ei vaja," rääkis Madison ERR-ile.

Euroopa Parlament käsitleb oma erakorralisel istungil koroonakriisist tingitud teemasid ning hääletab pärastlõunal Euroopa Komisjoni esitatud 37 miljardi euro suuruse koroonaviirusega võitlemise investeerimisalgatuse üle, Euroopa Liidu solidaarsusfondi ulatuse laiendamise üle, et sellega saaks 800 miljoni euro ulatuses toetada rahvatervise kriiside lahendamist ning ettepaneku üle peatada tühjade lendude toimumine, mis on põhjustatud Covid-19 pandeemiast. Need ettepanekud vajavad jõustumiseks ka liikmesriikide valitsusi esindava EL-i Nõukogu heakskiitu.

Europarlamendi 26. märtsi istung asendab esialgu planeeritud 1.-2. aprilli plenaaristungit.

Saadikud: EL-i roll on majandusmõju leevendamine

Parlamendiarutelus kõlasid küsimused Euroopa Liidu kriisivalmidusest ja solidaarsusest, võitlus meditsiinitarvete pärast ja kümnetesse kilomeetritesse ulatuvad sabad piiridel ei ole see, mida näha soovitakse.

"Kui oli näha, et kriis jõuab Euroopasse, siis oleks pidanud hakkama tegutsema väga otsustavalt ja liikmesriikidega rääkima. Võib-olla, kui me oleks sulgenud Euroopa Liidu välispiiri varem, ei oleks me pidanud hakkama sulgema piire nii nagu tegime, võib-olla oleks pidanud andma abi Itaaliale kohe alguses," arutles Marina Kaljurand (SDE).

"Esimene osa läks kehvasti. Teine pool on see, mis nüüd edasi saab ehk kuidas selle viiruse mõju Euroopa ühiskondadele ja majanduslikku mõju leevendada. Siin mulle näib, et Euroopa Liit on võtnud väga selge ja jõulise positsiooni," kommenteeris Urmas Paet (RE).

"Ka neile ma takka ei kiidaks, kes ütlevad, et Euroopa Liit üldse mitte millegagi hakkama ei saa. Euroopa Liidu roll tuleb nüüd, kus majandus on kriisi äärel. Siin on Euroopa Liidu roll väga suur, et eriti väikestel riikidel nagu Eesti majanduslanguse mõjud oleksid võimalikult pehmed," ütles Riho Terras (I).

Terras peab probleemseks ka Hiina ja maailma terviseorganisatsiooni tegevust kriisi alguses.