"Ma ei arva sellest hästi. Eesti ei tee kindlasti ühtki mõtlematut otsust, mis oleks kahjulik meie järeltulevatele põlvedele," ütles Ratas vastuseks küsimusele, mida ta arvab rahandusminister Martin Helme ettepanekust, et Eesti võiks väljuda kasvõi ajutiselt heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist, mis aitaks alandada tema hinnangul märgatavalt elektrihinda eratarbijatele ja tööstustele.

Ratas meenutas, et CO2 kauplemissüsteem käivitati 2005. aastal Euroopa Liidu kliimapoliitika raames ja see on kogu ühenduse üks nurgakividest. Ta tõi välja, et näiteks Eestis on tänu sellele saastamine vähenenud seitsme aastaga koguni 46,7 protsenti, kuna sellesse tehti suuri investeeringuid.

"Euroopa kauplemissüsteemist lahkuda ja ajutiselt välja astuda ei saa. See ei ole võimalik. Liikmesuse peatamine ja kvoodi ostmise lõpetamine tähendaks rikkumismenetlust riigi vastu ja seda Eesti ei toeta," kinnitas peaminister.

Eriolukorra lõpetamine või mitte selgub tuleva nädala lõpus

Saatejuhid Mirko Ojakivi ja Arp Müller küsisid Rataselt ka selle kohta, miks enne valitsuse otsuse tegemist on osa ministreid (Mart ja Martin Helme EKRE-st ja Urmas Reinsalu Isamaast - toim) hakanud kindlasõnaliselt rääkima eriolukorra pikendamisest.

Ratas vastas, et ju see peegeldab konkreetsete poliitikute isiklikku arusaama, mis hetkel Eesti ühiskonnas ja ka maailmas sellega seoses toimub. Ratas ise ütles, et tema suuri pealkirju anda ei kavatse ning valitsus langetab otsuse eriolukorra lõpetamise või pikendamise kohta kõige varem järgmise nädala lõpus.

Küll aga rääkis peaminister, mis on need indikaatorid, mille põhjal saab otsustada, kuidas ja millal piiranguid leevendama hakata. Ta tõi välja haiglas olevate patsientide ja intensiivravis juhitaval hingamisel olevate inimeste arvu. Kui seal on näha stabiilselt langusnumbreid, saab Ratase sõnul hakata rääkima piirangute leevendamisest. Selles, mida teha esimesena, oli Ratas kindel.

"Kõige olulisem etapp väljumisstrateegias on see, teha kõik selleks, et hakata taastama plaanilist ravi etapiviisiliselt. Ma näen suure valupunktina, et plaanilised ravid on tugevalt peatatud või vähendatud kujul. See on kindlasti esimene samm. Teine samm, kui viiruspuhang hakkab taanduma, on seotud 12. klasside lõpetajate teemaga," sõnas Ratas.

Ratas Euroopa Liidu lagunemist ei karda

Peaministril tuli saates vastata ka Euroopa Liidu püsimise teemal, mille kohta on näiteks Itaalia peaminister avaldanud arvamust, et kui Itaalia ja tema mõttekaaslaste soove ei arvestata, võib ees oodata EL-i lagunemine. Ratas ütles, et tema EL-i lagunemisse ei usu ja pigem väljub ühendust kriisist tugevama ja ühtsemana.

"Mina arvan, et Euroopa Liit püsib. Euroopa Liit on tugev ja vaatamata raskele olukorrale, toimib edasi. Teatud riigid on täna keerulisemas seisus, aga need etapid ja lähenemised on olnud riikidel erinevad. Euroopa Liit on näidanud oma kiiret tegevust majanduspakettides ja teatud eelarvereeglites. Usun, et Euroopa Liidu koostöö muutub paremaks selle kriisi läbimisega. Mina ei usu, et Euroopa Liit kukub kokku," sõnas Ratas.

Ta lisas, et toetab nii Eestis kui ka EL-i tasandil laiemalt toetust leidnud suhtumist, et praeguses kriisis tuleb päästa nii palju ettevõtteid kui võimalik.

"Seda selleks, et säilitada inimestele töö ja sissetulek. Kõige hullem on praegu see, et mitte kuskil maailmas ei saa mitte üheski riigis anda konkreetseid vastuseid. Seda viirust ja haigust ei tunta. Kas ta tuleb tagasi, kas leitakse vaktsiin, kas leitakse rohud? Seetõttu on valdav suhtumine, et majandust tuleb päästa nii palju kui võimalik ja et ettevõtted ei pankrotistuks," sõnas Ratas.