Helme soovis oma 7. aprillil saadetud kirjas saada ülevaadet Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist väljumise võimaluste kohta.

Helme hinnangul annaks süsteemist lahkumine võimaluse elektri hinda langetada.

Kokk vastas neljapäeval erakonnakaaslasele, et süsteemi aluseks olev direktiiv ei sätesta võimalust ELi heitkogustega kauplemise süsteemi toimimise ajutiseks peatamiseks ega anna ka võimalust liikmesriikidele ühepoolseks ajutiseks direktiivi rakendamise peatamiseks.

"Loomulikult peab valitsus oma inimesi kriisist väljumisel toetama, kuid me ei saa seda teha pikaajalisi kliimaeesmärke kõrvale heites. Heitkogustega kauplemise süsteemist väljumine ei annaks ettevõtetele kokkuhoidu ega tarbijaile võimalusi kriisiga toimetuleku parandamiseks," lausus Kokk.

Liikmesriigi ühepoolne ELi heitkogustega kauplemise süsteemi reeglite ja nõuete täitmise peatamine oleks käsitletav ELi õiguse rikkumisena. Euroopa Komisjon ja Euroopa Kohus kohaldaks rikkumise eest nii karistuse kui tõhusad sunnimeetmed rikkumise lõpetamiseks, märkis Kokk.

Lisaks tekiks ühe riigi või selle ettevõtete direktiivi tahtlikul mitterakendamisel ebavõrdne konkurentsisituatsioon ühtsel turul, sest ettevõtted ei konkureeriks enam samadel alustel oma toodangu turustamisel ELi siseturul või ekspordil kolmandatesse riikidesse, teatas keskkonnaminister.

Helme palus kirjalikus taotluses Kokalt hinnangut, mil moel ja milliste kaasnevustega oleks Eestil võimalik nimetatud kauplemissüsteemist praeguse kriisi mõjude leevendamise ning elanike ja majanduse olukorra kiirema taastumise huvides (ajutiselt) väljuda.

Rahandusminister küsis: (1) millised sammud tuleb Eesti kauplemissüsteemist väljumiseks teha? (2) missugused on kauplemissüsteemist lahkumise võimalikud tagajärjed ning nende otsesed ja kaudsed mõjud Eesti riigile ning ettevõtetele kui kauplemissüsteemi osalistele?

Keskkonnaministeeriumile teadaolevalt ei ole Eesti ettevõtted ega ka Euroopa Liidu teised liikmesriigid ametlikult tõstatanud ELi heitkogustega kauplemise süsteemis osalemise peatamise või sellest ajutiselt välja astumise küsimust seoses praeguse COVID-19 pandeemiast tingitud kriisiga.

Aprillis tegid hoopis 17 riiki ühisavalduse, et Euroopa Liit peab jätkama Euroopa Komisjoni 2019. aasta detsembris välja pakutud rohelise kokkuleppe elluviimist ning COVID-19 pandeemiast tingitud kriisist väljumine peab olema kooskõlas kliimaneutraalsuse poole liikumise põhimõtetega.

ELi heitkogustega kauplemise süsteem on ELi kliimapoliitika üks alustalasid, mis on toiminud alates 2005. aastast. Tegemist on ELi ülese turupõhise meetmega energeetika- ja tööstussektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et liikuda Pariisi kokkuleppega 2030. aastaks püstitatud eesmärkide ning 2050. aastaks seatud ELi ülese kliimaneutraalsuse saavutamise suunas. Eesti kasvuhoonegaaside heide on alates 1990. aastast vähenenud enam kui 50 protsenti, teatas keskkonnaministeerium.

Eestist osaleb ELi heitkogustega kauplemise süsteemis ühtekokku 46 käitist, kelle tegevusaladeks on elektri- ja soojusenergia tootmine, mineraalõli rafineerimine, tsemendi, lubja, klaasi, paberi, keraamiliste toodete ning ammoniaagi tootmine.