Euroopa Liit esitas plaani koroonapiirangutest väljumiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1586948040000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX / ZUMAPRESS.com / Pignatelli/Euc/Ropi

Euroopa Komisjon esitas kolmapäeval tegevuskava, kuidas Euroopa Liidu riigid võiksid koroonapandeemia tõkestamiseks kehtestatud piiranguid järkjärgult kaotama hakata.

Komisjoni hinnangul on näha, et kehtestatud piirangud toimivad, kuna need on aidanud aeglustada viiruse levikut ja päästa tuhandeid elusid. "Erakorralised meetmed ja nendega kaasnev ebakindlus on aga inimeste, ühiskonna ja majanduse jaoks erakordselt kulukad ega saa kesta lõputult," tõdes Komisjon oma pressiteates.

Tegevuskava kohaselt tuleb kriisimeetmetest väljumisel lähtuda kolmest põhiprintsiibist: õigest ajastusest, ühtsest lähenemisviisist ja kaasnevate toetusmeetmete rakendamisest.

Ajastuse juures rõhutab komisjon, et see on kõige tähtsam. Tõkestamismeetmete leevendamine peaks põhinema kolmel kriteeriumide rühmal. Epidemioloogilised kriteeriumid peaks näitama, et haiguse levik on püsivalt vähenenud ja stabiliseerunud.

Tervishoiusüsteem peab olema piisava võimekusega, et tagada vajalik intensiivravi ning jätkub tervishoiutöötajaid ja meditsiinivahendeid. Seirevõimekus peab võimaldama ulatuslikku testimist nakatunute kiireks avastamiseks ja isoleerimiseks, samuti selleks, et haigestunutega kokku puutunud isikud kindlaks teha ja neid jälgida.

Ehkki tõkestamismeetmete lõpetamise ajastus ja viisid on liikmesriigiti erinevad, peaks need lähtuma ühisest raamistikust, leiab komisjon. Need peaks põhinema teadusel ja keskenduks rahvatervisele, kuid arvestama samas ka kriisi sotsiaalset ja majanduslikku mõju.

Meetmed tuleks liikmesriikide vahel kooskõlastada, et vältida negatiivset ülekanduvat mõju ning samas järgida vastastikuse austuse ja solidaarsuse põhimõtet ehk riigid peaksid teavitama teisi liikmesriike ja Euroopa Komisjoni aegsasti enne meetmete tühistamist ja võtma arvesse teiste seisukohti.

Kolmandaks oleks kriisipiirangutest väljumisel vaja rakendada kaasnevaid meetmeid. Selle all peab Euroopa Komisjon silmas ühtlustatud andmete kogumist ja aruandlust ning haigestunutega kokku puutunud isikute kindlakstegemise süsteemi.

Selleks tuleb suurendada testimissuutlikkust ja ühtlustada testimismeetodeid, tõsta riiklike tervishoiusüsteemide suutlikkust ja vastupidavust, jätkata meditsiini- ja isikukaitsevahendite varu suurendamist ning töötada välja ohutud ja tõhusad ravimeetodid ja ravimid ning soodustada koroonaviiruse likvideerimist võimaldava vaktsiini kiiret kasutuselevõttu.

Euroopa Komisjon soovitab riikidel tegutseda järk-järgult ning kaotada tõkestamismeetmed mitmes etapis, jättes nende vahele piisavalt aega, et hinnata nende mõju.

Piirikontroll sisepiiridel tuleks lõpetada kooskõlastatult. Reisipiirangud ja piirikontroll tuleks kaotada, kui piiriäärsete piirkondade epidemioloogiline olukord on muutunud piisavalt sarnaseks. Teises etapis tuleks uuesti avada välispiir, võttes arvesse viiruse levikut väljaspool Euroopa Liitu.

Järk-järgult peaks taaslubama inimeste kogunemist koolides ja ülikoolides, kaubanduses, restoranides ja kohvikutes, seda küll vajadusel etapiviisiliselt ning samuti massiüritusteks.

Jätkata tuleks viiruse leviku ennetamist ja korraldada teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et inimesed järgiksid jätkuvalt rangeid hügieenireegleid ja hoiaksid suhtlemisdistantsi, rõhutab Euroopa Komisjon.

Samas tuleb tegevust pidevalt jälgida ja olla valmis pöörduma vajaduse korral tagasi rangemate tõkestamismeetmete juurde.

Kasemets: Komisjon hoidub tähtaegade seadmisest

Euroopa Komisjon oma oma ettepanekutes teadlikult hoidunud tähtaegade seadmisest ning andnud ainult raamistiku, millest kriisimeetmetest väljumisel lähtuda, rõhutas Komisjoni Eesti-esinduse juht Keit Kasemetes.

"Ega ühtegi tähtaega ei olegi võimalik keskselt paika panna. Pigem toob see dokument välja tegevuste soovitusliku järjestuse: kõigepealt taastada plaaniline ravi, avada väiksemad või hädavajalikud poed, mis näiteks paljudes riikides täna on kinni, lasta inimesed uuesti tööle nendes riikides, kus veel ei ole võimalik käia. Ja siis minna edasi teiste poodidega ja kõige lõppu jätta avalikud üritused," selgitas ta ERR-ile.

Kasemets viitas, et Euroopa Liidus on juba riike, kus meditsiinisüsteemi võimekus on olemas ja kus viirus on kontrolli all, siis need hakkavad ennast juba avama. "See on väga palju iga ühiskonna enda otsus," märkis ta.

Lisaks on Kasemetsa sõnul ka väga oluline, et erinevate kriisimeetmetest loobumise etappide vahele jääks piisav aeg, kuna viirus avaldub viitega ning kohe ei pruugi teada saada, missugused mõne avanemissammu mõju on.

"Esimesed riigid on ju piirangute leevendamist täna alustanud - näiteks Taani või Austria -, kus viirus ei ole ju kadunud, vaid on toimunud stabiliseerumine. Eks siin riigid ka õpivad teineteiselt ja jagavad omavahel informatsiooni," rääkis ta.

"Kindlasti ei tasu täna tormata piirangute mahavõtmisega ja öelda, et näiteks kuu või kahe pärast täpselt. Neid kuupäevi Euroopa Liidu üleselt ongi väga raske paika panna. Seda pigem saabki teha riikide kaupa, aga tähtis on omavahel infot jagada," ütles Kasemets. 

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: