Riigikogu võttis vastu riigi lisaeelarve seaduse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Ken Mürk/ERR

Riigikogus läbis riigi lisaeelarve seaduseelnõu kolmanda lugemise ja see võeti seadusena vastu. Eelnõu poolt hääletas 55 riigikogu saadikut ja vastu oli 10 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikut. Reformierakond jättis hääletamata.

Valitsus esitas lisaeelarve eelnõu riigikogule 2. aprillil.

Koalitsioon opositsiooni esitatud muudatusettepanekuid ei toetanud.

Reformierakonna esimees Kaja Kallas küsis rahanduskomisjoni esimehelt Aivar Kokalt (Isamaa), miks jäeti kõik fraktsioonide esitatud muudatusettepanekud arvestamata.

Aivar Kokk vastas, et enamik parandus-muudatusettepanekud, mida Eesti Reformierakonna fraktsioon esitas, olid need, mis olid ka enne teist lugemist esitatud.

"Seal olid ka põhimõttelised muudatusettepanekud, mis erinevad täna opositsiooni ja koalitsiooni arusaamadest, alustades aktsiiside langetamise mittenõustumisest ja lõpetades teise pensionisamba sissemaksete peatamisest. Seoses sellega komisjoni enamus neid ettepanekuid ei toetanud. Ja oli ka üks ettepanek, mida ka pooled Eesti Reformierakonna liikmetest ei toetanud," vastas Kokk.

Kallas: Reformierakond ei toeta poliitilist Brežnevi pakikest

Kaja Kallas ütles, et kuigi koalitsioon on eelnõusse sisse pikkinud erakondlikke valimislubaduste täitmist, on seal ka olulisi kriisi leevenduse meetmeid ja seetõttu ei kavatse Reformierakonna fraktsioon sellele vastu hääletada.

"Reformierakond ei toeta koalitsiooni kavatsust suruda lisaeelarvega läbi poliitiline Brežnevi pakike, kuid me ei hääleta sellele ka vastu," ütles Kaja Kallas.

Kallas märkis, et lisaeelarves ei ole piisavalt eraldatud raha väikestele ettevõtetele ja mikroettevõtetele ning ka turismisektorile.

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehe Indrek Saare sõnul ei saanud valitsusparteid võitu kiusatusest ajada kriisileevendamise varjus ka parteipoliitikat. Ta tõi näiteks teise samba maksete peatamise.

Sotsiaaldemokraatide hinnangul on Kredexi laenutingimused paljudele ettevõtjatele liiga karmid ja segased. Töötasuhüvitis oleks pidanud laienema aga mikroettevõtetele ning FIEdele, leiab Indrek Saar.

Välistatud ei ole ka teine lisaeelarve

Kokk ütles, et kui eriolukord jätkub ka pärast maikuud, on võimalik ka teise lisaeelarve koostamine. Teise lisaeelarve tõenäoline vastuvõtmine võiks Koka sõnul toimuda juulis. "Täna öelda, et lisaeelarve tuleb, on kindlasti vara, aga samas, kui me vaatame, mis ümberringi toimub, see sõltub kindlasti sellest, et millal piirid avanevad ja need kriisipiirangud avatakse," lausus Kokk.

Lisaeelarve järgi kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega -2,62 miljardit eurot. Meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot.

Riigieelarve tulusid vähendab lisaeelarve 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Lisaeelarve meetmete mõju kehtiva riigieelarve kuludele on kokku 513 miljonit.

Lisaeelarvega suurenevad riigieelarve kulud kokku 118 miljonit eurot, investeeringud 10 miljonit eurot ning finantseerimistehingud 2,12 miljardit eurot. Meetmete mõju riigieelarve kuludele on 513 miljonit eurot. Lisaks meetmetele on positsiooni arvestusse lisatud ka vabariigi valitsuse reservi suurendamine 150 miljoni euro võrra ning sihtotstarbelise reservi loomine COVID-19 kulude katteks 80 miljonit eurot.

Lisaeelarvega koos esitatud seadusemuudatuste pakett sisaldab muu hulgas energiaaktsiiside langetusi, lisainvesteeringuid ja võimalust toetada riigi jaoks strateegiliselt olulisi ettevõtteid.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: