Miks Paavo Nõgene tuli üldse laenulepingu läbirääkimisi ühes telesaates avalikustama? Miks ta seda tegi?

See, et peaasjalikult LHV pensionifondid tegid investeerimispakkumise Tallinkile, on õige. Ja teatavasti LHV fondid sellepärast paistavadki silma, et me oleme hästi likviidsed ja varem kritiseerida saanud, et me võib-olla ei ole piisavalt investeerinud, aga see on teadlik tegevus. Ütleme ausalt, et kopeerisime natuke Warren Buffetit.

Ja sellistel rasketel aegadel, siis me teeme oste, samal ajal, kui enamus paanitsevad ja ei suuda oste teha.

Tallink on on hea firma ja jätkusuutlik firma ja tõenäoliselt tahaks sellest ka osa. Nüüd on kaks võimalust, aktsia hind on alla tulnud, et kas sa ostad seda turult... Aga turult ostmisega on see probleem, et see raha ei lähe ettevõttesse, vaid läheb hoopis olemasolevale aktsionärile, ehk see tegelikult ettevõtet ei aita.

Ja siis me jällegi tegelikult kopeerisime natuke Warren Buffeti metoodikat, et sa lähened ettevõttele otse ja teed pakkumise. Ja seda me tegime.

Milline see pakkumine siis täpsemalt oli?

See oli optsioonidega laen, mis tähendab, et esialgu oleks raha sisse tulnud laenuna. Tähtaeg oli piisavalt pikaajaline - kuni neli aastat, aga tegelikult tagasimakstav juba ka ühe aasta pärast. Ja teisest küljest ta oleks olnud konverteeritav aktsiateks, kui fondid oleks seda tahtnud.

Minu arvates igati mõistlik pakkumine. Esiteks see annab Tallinkile raha. Teiseks nad küsisid 150 miljonit, me ütlesime, et kuni 200 miljonit võime anda. See on tegelikult ju väike osa Tallinki bilansist. Selle teenindamine ja ei ole mingisugune probleem ettevõttele.

Nii, et me ausalt öeldes mõtlesime, et see on hea asi.

Ainuke vahe, et kas intress on natuke kõrgem või natuke madalam, et kas olemasolevad aktsionärid Tallinkis teenivad rohkem või vähem.

Selles mõttes ma olen isegi natukene üllatunud sellisest reaktsioonist. Kui mul on näiteks maja ja keegi ütleb, et sul on ilus maja, et selle väärtus on näiteks 100 000, kuigi ma ise arvan, et on 200 000, siis ma ikkagi ei solvu. Ma arvan, et on hea, kui keegi ütleb, et sul on hea ja ilus maja ja ma tahaks endale ja olen valmis ostma. Sellest reaktsioonist on mul ratsionaalselt raske aru saada.

Juhul, kui oleks see laen konverteeritud aktsiateks, kui suure osaluse LHV oleks Tallinkis siis saanud?

Igal juhul väiksema kui, kui suurim aktsionär Infortar. Eks see sõltub natukene aktsiahinnast. Ja kas üldse ja kui suures osas konverteeritud, nende ajsadega ei jõudnudki läbirääkimisteni.

Aga igal juhul, kui keegi ütleb, et see on ülevõtmiskatse, siis matemaatiliselt see ei anna kuidagi välja.

Milline oli see laenuprotsent, mida te pakkusite?

No ma võin öelda, et on samas suurusjärgus, kui Tallink on umbes dividende maksnud. Ta koosnes kahest osast, üks on jooksev protsent ja teine on kapitaliseeritav pluss siis lepingutasu või korraldamistasu. Kui see nelja aasta peale ära jagada, siis tegelikult see teeb alla ühe protsendi aasta kohta.

Kui ratsionaalselt vaadata, siis kõik need numbrid on sellised, et tegelikult Tallinki finantsnäitajatele olulist mõju ei avaldaks. Ma ütleks tegelikult tänasel päeval esimese kümne mure hulka tõenäoliselt ei kuuluks ettevõttel.

Oli see viis-kuus protsenti, oli see kümme protsenti, palju see oli?

Me ei ole veel kokku leppinud, kas me täpseid tingimusi avaldame. Aga ma võin niipidi öelda, et ta on seal teie pakutud vahemikku, viie ja kümne vahel.

Kas ta usute, et nad saavad Eesti riigilt parema laenupakkumise?

Eesti riik võib anda ka tasuta sotsiaalabi. Kui valitsus tahab, siis ta võib anda raha ka täiesti tasuta, isegi peale maksta.

Tegelikult peab aru saama, et mis instrumendist me räägime. Minu arvates see ei ole päris tavaline laen. Ma võin näiteks võrdluseks öelda, et paar nädalat tagasi LHV laenas ise riigile 200 miljonit eurot. See oli küll pank ja me laenasime umbes -0,3 protsendise intressiga. Aga need on täiesti erinevad asjad, ütleme tähtaja suhtes ja nii edasi.

Mitmed Eesti ettevõtjad on kurtnud, et me saame ju sellest aru, et kõik on hädas, et Eesti pangad ikkagi üritavad praegu seda olukorda selgelt ära kasutada. Intressid on läinud röövelikult kõrgeks, võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega, on see nii?

Ma tahaks spetsiifiliselt kuulda, kes seda ütleb, mis see juhus on ja miks ta peaks nii olema. Ma sellega täielikult küll ei nõustu.

Ma ei saa välistada, et on mingeid juhuseid, kui neilt küsitakse tema arvates kõrget intressi, aga ma selle üldise diagnoosiga küll ei nõustu.

Tõsi on see, et ebamäärastes tingimustes intressid lähevad üles. Kui sa vaatad pankasid, et kui meie läheksime kapitali tõstma, siis meie intress on ka kõrgem. Selles ei ole midagi imelikku.

Kas riik oma laenupakkumistega mõneti solgib ka pangandusturgu?

Solkimine ei ole õige sõna. Ta mõjutab turgu. Minu absoluutne veendumus on see, et riik peaks toetama selliseid, kes ise hakkama ei saa. Et need, kes hakkama saavad, aga kellel on natuke halvem kui muidu nii eraisiku kui ka ettevõtete tasandil, siis las need saavad ise hakkama.

Kahjuks kõigi jaoks raha ei ole. Ja ma kardan, et see mitte hakkama saamine on suurem just väikeettevõtete hulgas.

Miks ma arvan, et riigipoolne Tallinki toetamine ei ole õige, on see, et seda raha ei ole päris piiramatult. Selline mulje jääb, et muudkui võtame ja anname absoluutselt kõigile soovijatele. Ma vean kihla, et see ei juhtu, et kõik soovijad saavad seda üheprotsendist raha. See tähendab seda, et kui me anname kellelegi midagi ära, siis teised, väiksemad saavad selle arvelt vähem.

Ja Tallinki puhul on vahe, et tema saab raha igal juhul, kas erasektorist või valitsuselt ja ainuke mõju sellel on olemasolevatele aktsionäridele täna. Ja kui keegi ütleb, et siin on ettevõtte päästmine või riigihuvi, siis tehke loogikat, ei ole.

Kas rahade liikumine Infortari ja Tallinki vahel on olnud täiesti läbipaistev? Kuidas on näiteks liikunud Tallinkist Infortari spaade ja hotellide renditulud, kas sellest on kõikidel olemas korralik ülevaade?

Mul on kerge südamega hea vastata, et ma ei tea. Aga ma arvan, et midagi firmat ohustavat seal ei ole. Muidu me ei oleks kindlasti pakkumist teinud.

Aga ütleme ausalt, et ma ei ole kunagi isiklikult ega ühegi firma nimel due diligence´i (majandustegevuse detailne kontroll - toim.) Tallinkis teinud.