Annely Akkermann: valitsus ravib kriisi aegunud tablettidega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Annely Akkermann
Annely Akkermann Autor/allikas: Erakogu

Käesoleva kriisi leevendusmeetmeid tuimalt arvude kaudu analüüsides võib öelda, et meetmed sobivad nagu rusikas silmaauku eelmise kriisi lahendamiseks, kirjutab Annely Akkermann.

Eelmise kriisi põhjustasid lõtv laenupoliitika ning sellel õilmitsev üle jõu kiire kinnisvaraarendamine.

Praeguse kriisi põhjustas silmale nähtamatu viirus, täpsemalt valitsuste ponnistused viirust lämmatada, mis inimeste igapäevaelus tähendavad rangeid liikumispiiranguid, aga majanduslikus mõistes kaupade ja teenuste nõudluse keelamist seadusandluse sunnil. Mõnel puhul lausa täielikult, mõnel puhul pooleldi. Aja jooksul jõuab nõudluspiirangute mõju nii kõigi majandusvaldkondade kui ka riigieelarveni, iga inimese rahakotti.

Praegune kriis on hoopis teistsugune kui eelmine ja seda tuleb leevendada hoopis teisiti. Tuleb toetada nende sektorite üleelamist, mis tervisekriisi tõttu oma nõudlusest ilma jäid. Tasapisi, kui tervisepiiranguid saab leevendada ning nõudlus kontsertide ja etenduste, kaupluste ja restoranide, hotellide ja treeningsaalide järele taastub, et siis oleks need sektorid valmis oma teenuseid edasi pakkuma.

Valitsuse esimese lisaeelarvega loodud kriisimeetmed turgutavad eelkõige ehitust ja maaelu, sestap peaksid loomeinimesed kiiresti ümber õppima ehitajateks ning kokad köögiviljakasvatajateks.

Eesti Panga viimasest rahapoliitika ja majanduse ülevaatest saame teada, et enim on koroonaviiruse tõttu tarbimist piiratud restoranides ja hotellides, samuti rõivaste ja jalatsite ostul 80 protsenti. Kulutused vaba aja sisustamisele ning kultuurile on vähenenud 70 protsenti.

Väljaminekud mitmesugustele kaupadele ja teenustele, transpordile, sisustusele ning majapidamistarvetele on vähenenud poole võrra. Konkreetsete ettevõtete, paljude hotellide, spaade, restoranide ja spordiklubide, kes on oma uksed sulgenud, käive on vähenenud sada protsenti, kuid püsikulud hoonetele ja seadmetele on jäänud, samuti jooksvad halduskulud ning minimaalsed personalikulud.

Tervisekriis räsib enim loomemajandust, turismi- ja teenindussektori, kaubandust.

2020. aasta riigieelarve I lisaeelarve peaks päästma Eesti majanduse koroonapandeemia järel tsunamina üle maailma rulluva majanduskriisi käest.

Ehitussektori elavdamiseks eraldati lisaeelarvega 145 miljonit eurot. Lõviosa, 100 miljonit eurot, on planeeritud korterelamute ja elamute energiatõhususe suurendamiseks. Mahajäetud majade lammutamiseks eraldatakse viis miljonit eurot ning teede ehituseks kohalikele omavalitsustele 30 miljonit ning maanteeametile 10 miljonit.

Lisaks on antud luba anda 50 miljonit investeerimislaene nii KredExile kui ka Maaelu Edendamise Sihtasutusele. KredExi elamumajanduslaenude tagatiste piirsumma tõsteti 170 miljonilt 500 miljonile eurole. Samuti on eraldatud 70 miljonit kohalikele omavalitsustele uute investeeringute algatamiseks. Kõik need meetmed on kindla peale arvestatavaks toeks ehitussektorile.

Põllumehed leidsid ennast hoopis kummalisest olukorrast. Nad palusid, et ärge jätke meid ilma Ukraina töölistest, laske neil töötada vähemalt saagikoristusaja lõpuni, et me saaksime rahvale toitu toota. Valitsuskoalitsioon aga pakub hoopis raha, tohutu kompromissina lubatakse võõrtöölistel jääda 31. juulini.

Toetusmeetmed ehitusturu elavdamiseks on kordades suuremad kui turismisektori ellujäämiseks kavandatud 25 miljonit tagastamatut abi.

Isegi reisilaevandusele kavandatud 3,7 miljoni suurune palgamaksude tagastus, kui saadakse Euroopa Komisjonilt riigiabi luba, ja 20 miljoni suurune toetus veeteede tasudest vabastamise näol ei muuda proportsiooni.

Isegi kui strateegiliste ettevõtete päästmiseks ettenähtud 300 miljonist kasutatakse 150 Tallinki jaoks, aitab see turismi, samuti kõiki ülejäänud tööstusharusid, sest Tallink on muuhulgas ka oluline transpordikanal nii ehitusele kui ka tööstusele, nii kaupade ekspordiks kui ka impordiks.

Suurusjärkude võrdlemiseks toon välja, et turismisektor moodustab Eesti SKT-st ca 8 protsenti ehk kaks miljardit eurot. Hotellide ja restoranide liit on välja toonud, et ainuüksi nende liikmed maksid eelmisel aastal makse 160 miljonit eurot.

Puhkajate liikumist korraldavad reisibürood, transporti pakkuvad taksod, bussid, lennukid, laevad. Majutust pakuvad peale hotellide, tuhanded erakorterid ja kodumajutused. Toitu ostetakse peale restoranide poodidest ja turgudelt. Ka toidutootjad on andnud teada nõudluse vähenemisest seoses turismiteenuste peatumisega.

Valitsuse majanduskriisi leevendamise meetmed oleksid pidanud olema eelkõige täpselt sihitud just pakkumise säilimisele, et nõudlus saaks taastuda, seal kus see peatati. Küll see nõudluse taastumine leviks sealt edasi teistesse sektoritesse majandusseaduste alusel.

Lisaeelarvega panustatakse kõvasti võlakriisi ennetamisse. Laenukäendusi on lubatud anda KredExil kuni 1,5 miljardit eurot ja Maaelu Edendamise Sihtasutusel 50 miljonit eurot.

Lisaks pakutakse põllumaa omanikele maa müümist sihtasutusele ning kapitalirendile tagasivõtmist, et vabastada maa väärtuses raha muudeks makseteks. Käibelaene lubatakse KredExil välja anda 500 miljonit ja Maaelu Edendamise Sihtasutusel 50 miljonit eurot.

Majandus on tsükliline. Aeg-ajalt kuumeneb mõni sektor üle ja läheb pauguga lõhki, tõmmates kaasa teised sektorid ning põhjustades majanduslanguse, tööpuuduse kasvu ja maksude laekumise vähenemise.

Mäletatavasti paisus Eestis 2006. aastal viimase piirini kinnisvaramull, mis siis 2009. aastaks tühjaks visises, langedes tehingute arvult 50 protsenti ja väärtuselt 75 protsenti, tõmmates kaasa teisi sektoreid, eelkõige ehituse, ning tuues kaasa majanduslanguse 15 protsenti ja jättes töötuks 100 000 inimest. Üle maailma rullus võlakriis, mis algas 2008. aastal Lehman Brothersi pankrotiga, kuid Eestis mäletatakse seda enim Kreeka võlakriisiga, mille lahendamiseks loodi Euroopa Stabiilsusmehhanism.

Poliitikud on selliste kriisidega harjunud, vanadest failidest otsitakse üles edu toonud jutupunktid ning kantakse need uuesti ette. Käesoleva kriisi leevendusmeetmeid tuimalt arvude kaudu analüüsides võib küll öelda, et meetmed sobivad nagu rusikas silmaauku eelmise kriisi – kinnisvara- ning võlakriisi – lahendamiseks, kuid praeguse pandeemia poolt pealesurutud nõudluse teenuste riikliku käsu korras pidurdamist nullini need praktiliselt ei lahenda.

Iga kriis on isemoodi ja vajab loovalt uute sobivate meetmete väljatöötamist. Ellu jääb see, kel on paremad varud ja rohkem loovust. Koroonaviirust ei ravi C-vitamiini, täiskuu ega kirdetuulega, nagu on viidanud doktor Peep Talving, vaja on uut ravimit. Ka iga majanduskriis vajab uusi, konkreetsel juhul mõjuvaid leevendusmeetmeid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: