Delfi ajakirjanikud hakkavad kontrollima Facebookis levivat infot
Delfi sai õiguse otsustada, missugune Facebookis avaldatud info on tõene, missugune väär. Ekspress Meedia uuriva toimetuse juht Holger Roonemaa kinnitas, et ajakirjanikud teevad ainult faktikontrolli ja igasugused maailmavaatelised hinnangud on välistatud.
Facebook ja Delfi on sõlminud lepingu, mille alusel märgivad Delfi ajakirjanikud ära sotsiaalmeedias ilmunud valeinfot.
Erinevad organisatsioonid ja riigid on juba aastaid nõudnud, et Facebook piiraks enda keskkonnas valeinfo levitamist. Esmalt tegi ettevõte proovi mitmesuguste algoritmidega ja palkas faktikontrollijad enda kontorisse. Umbes kolm aastat tagasi hakati sõlmima lepinguid väljaannete ja faktikontrollile pühendunud organisatsioonidega üle maailma.
Umbes nädal tagasi hakkas Facebooki eestikeelset infovoogu kontrollima Delfi. Ekspressmeedia uuriva toimetuse juht Holger Roonemaa ütles, et kindlasti ei jõua ega püüagi nad jälgida kogu infot.
"See on küllalt mahukas töö ja siin tuleb päris suure mahuga kaaluda, et mida kontrollida. Me loomulikult eelistame kontrolle, kui me näeme, et postituste levik on suur. Ma arvan, et selline üks kontroll päevas on päris kõva tempo tegelikult,"lausus Roonemaa.
Muuhulgas on Delfi faktikontrollijad valeks märkinud terve rea teooriaid vaktsiinide kohta ja väite, et koroonaviiruse levikule aitavad kaasa 5G mastid.
"See postitus või video läheb halli tausta taha. Ehk sa ei näe sellist tavapärast video avamise akent või video ei hakka jooksma kohe. Selle asemel on taust hall ja seal peal on kiri, et see sisu on kontrollitud Facebooki ametlike sõltumatute faktikontrollijate poolt. Enne, kui te seda videot vaatate, me soovitame teil vajutada siia lingile ja lugeda, milles see eksitav info seisneb," selgitas Roonemaa.
Link viib Delfi kodulehele, kus faktikontrolli teinud ajakirjanik oma otsuse pikalt lahti selgitab.
"Igal sellise postituse autoril, mille me oleme määratlenud kui eksitava või vale, on võimalik seda vaidlustada. Meil on loomulikult kohustus sellistele apellatsioonidele ka vastata ja reageerida," märkis Roonemaa.
Roonemaa ütles, et apellatsiooni vaatavad läbi faktikontrollijad isekeskis. Mingisugust laiemat nõukogu vaidlustuste lahendamiseks loodud ei ole. Seda, kui palju kaebusi faktikontrollijate kohta tehakse ja kuidas neile vastatakse, näeb Roonemaa kinnitusel ka Facebook.
Selles, et Facebookis teeb Eestis faktikontrolli üks meediamaja, Roonemaa suurt probleemi või ohtu ei näe. Delfi kasutab info hindamisel rahvusvahelise faktikontrolli võrgustiku (IFCN) poolt kokku lepitud standardeid.
"Me ei tee siin mingisugust omaloomingut. See on kindel struktuur, kindel lähenemine. Meil on väga selge vastutus selles osas, mida me teeme,"kinnitas Roonemaa.
Roonemaa lisas, et Facebook ise sooviks faktikontrolli jaoks appi rohkem väljaandeid. Samas iga soovijat ettevõte paati ei võta, sest vajalik on varasem faktikontrollialane kogemus.
Roonemaa sõnul võtab faktikontrolliks õppimine kuid. Kui mõni inimene soovib aidata, võiks ta Roonemaa sõnul Delfile eksitavast sisust teada anda.
Enne koroonakriisi räägiti valeinfo levitamisest kõige enam valimiste aegu. Roonemaa kinnitas, et valimisreklaami nad valeinfoks märkima ei hakka. "Me kindlasti ei taha, ei kavatse ega võta kuidagi ette, et hakata kontrollima maailmavaadet või arvamatusi, see on täiesti vastuvõetamatu," kinnitas ta.
Roonemaa lisas, et poliitikute sõnavõttude puhul on faktikontrollijad väga ettevaatlikud. Kui keegi ajab mingit jama, peavad valijad sellest Roonemaa sõnul ise aru saama. "Ka Facebooki poliitika näeb ette, et poliitikute kõne ei tohiks olla kontrollitav, sest valijad peavad ise aru saama ja langetama oma otsused selle järgi, kuidas poliitikud esinevad,"ütles ta.
Samas kui mõni poliitik jagab postitust, mis teatab, et 5G tekitab koroonat ja faktikontrollijad selle postituse sisu hindavad, ilmub vastav märge ikkagi ka poliitiku seinale.
Himma: faktikontrollijaid võiks olla rohkem
Meediauurija Marju Himma ütles, et Facebooki on proovinud valeinfot välja praakida ka puhtalt tehisintellekti abil, kuid arvuti ei oska veel tõel ja valel vahet teha. Samuti ei toiminud katse palgata faktikontrollijad, kes masina tehtud eeltöö põhjal otsuseid tegid.
Suund võtta partneriteks ajakirjanduse- ja kommunikatsiooni valdkonnas tegutsevad organisatsioonid on Himma sõnul senistest viisidest kõige paljulubavam.
Praegu on Facebookil leping ühe Eesti meediamajaga. Himma sõnul ei tähenda see, et tulevikus ei võiks neid lepinguid olla ka teiste väljaannete või ajakirjanike ühendustega.
"Muidugi oleks parem, kui see partnerlus oleks laiapõhjalisem, ehk seal oleks teisi meediaorganisatsioone või ajakirjanikke taga. Nii saab välistada ka eelarvamusest tingitud valeinterpretatsiooni. Ei saaks süüdistada mõnda ajakirjanikku selles, et ta otsustas mingi info lugeda valeinfoks ainult selle pärast, et neid, kes fakte kontrollisid, oli vähe," rääkis Himma.
Omaette küsimus on Himma sõnul see, missugust infot kogub faktikontrolli käigus Facebook. Kui mõni postitus valeks kuulutatakse, saab Facebook vaadata, kes seda postitust jaganud, vaadanud või kommenteeriunud on.
"Facebooki jaoks tekib rühm inimesi, kes tõenäoliselt on sellise info poolt mõjutatavad. Ja kui tuletame meelde 2018. aasta Cambridge Analytica skandaali, siis see tugines täpselt selliste inimeste mõjutamisel," märkis Himma. "Me sildistame inimesed, kes usuvad vandenõuteooriaid, kes usuvad valeinfot ja kes seda tõenäoliselt edasi jagavad. Ja nende inimestega saab juba teistmoodi manipuleerida."
Toimetaja: Marko Tooming