Omavalitsuse ametiasutuses töötava valla- või linnavolikogu liikme volituste lõpetamine pole vajalik, kuna volitused saab ka ajutiselt peatada, leidis riigikohus.

Riigikohus rahuldas oma reedese otsusega õiguskantsler Ülle Madise taotluse. Kohus leidis, et vaidlustatud säte riivab passiivset valimisõigust, mis kaitseb õigust valituks osutumisel omada volikogu liikme mandaati. Samuti riivab säte põhiõigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. See põhiõigus hõlmab ka õigust jätkata juba tekkinud töö- või teenistussuhet. Ametiasutuses töölepingu alusel töötaval inimesel on küll õigus volikogu valimistel kandideerida, kuid valituks osutumisel peab ta valima volikogu liikme mandaadi või ametiasutuses töötamise vahel.

Kolleegiumi hinnangul on vaidlusalusest normist tulenev ametite ühitamise keeld sobiv vahend huvide konflikti vältimiseks. Kuigi ametiasutuse töötaja ei teosta avalikku võimu, võib volikogu liikme volituste ja töökoha huvide vahel tekkida volikogu toimimist kahjustav huvide konflikt. Näiteks võib samaaegne töö valla- või linnavalitsuse alluvuses takistada volikogu liikmel valitsuse ja teiste valla- või linnaasutuste kontrollimist ning mõjutada tema otsuste langetamist volikogus. Samuti võib volikogu liikmel tekkida soov langetada volikogus otsustusi mitte avalikest, vaid enda isiklikest huvidest lähtudes - näiteks säilitada oma teenistuskoht ametiasutuses -, mis loob korruptsiooniohu.

Riigikohus asus küll seisukohale, et vaidlusalune ametite ühitamise keeld aitab huvide konflikti vältimisele kaasa, kuid see pole vajalik, sest seda eesmärki on võimalik sama tulemuslikult saavutada ka volikogu liikme volituste ajutise peatamisega. Nii riivatakse isiku passiivset valimisõigust vähem intensiivselt.

Volituste peatamisel vabaneb volikogu liige ajutiselt volikogu liikme ülesannete täitmisest, kuid pärast peatamise aluse äralangemist volitused taastuvad. Kui volikogu liikme volitused ametiasutuses töötamise ajaks peatataks, ei saa ta küll täita volikogu liikme volitusi, kuid passiivset valimisõigust riivaks see siiski vähem – isik ei peaks pärast valimisi kolme päeva jooksul otsustama, kas loobuda mandaadist või töösuhtest. Samuti võib ta valimisperioodi kestel volitused ajutiselt peatada, et töötada omavalitsuse ametiasutuses.

Võimalus peatada volikogu liikme volitused ametiasutuses töötamise ajaks ei ohustaks volikogu töö stabiilsust suuremal määral kui kehtivad reeglid. Juba praegu on võimalik volikogu liikmel peatada volitused avalduse alusel, näitamata ära peatamise põhjust.

Riigikohus lükkas otsuse jõustumise kuue kuu võrra edasi, andmaks seadusandjale aega põhiseadusega kooskõlas olevate sätete kehtestamiseks. Kolleegium juhib seadusandja tähelepanu, et uute reeglite kehtestamisel tuleb arvestada kohaliku omavalitsuse töötajate võrdse kohtlemise põhimõtet.

Riigikogu lükkas oktoobris Madise ettepaneku tagasi

Õiguskantsler Ülle Madise tegi 5. septembril 2019 riigikogule ettepaneku viia põhiseadusega kooskõlla kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) osas, mis näeb ette volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise, kui volikogu liige töötab sama linna ametiasutuses töölepingu alusel

Riigikogu lükkas aga mullu 15. oktoobril Madise ettepaneku seadust muuta tagasi.

Riigikogus leidsid paljud enne hääletust esinenud saadikud, et esitatud ettepanek ei täida oma eesmärki ning leidsid muid põhjusi, miks seda ei saa toetada.

Väidetavalt võis ettepanek olla riigikogu liikmetele vastumeelne, kuna sellega kasvaks poliitiline konkurents kohalikes omavalitsustes.

Õiguskantsleri ettepaneku arutelule järgnenud hääletusel oli ettepaneku vastu 37 riigikogu liiget ja seda toetas 31 saadikut.

Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutused on valla- ja linnavolikogu kantselei, valla- ja linnakantselei, valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega, osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena, valla- ja linnavalitsuse amet ning valla või linna ühisamet. Seadus eristab ametiasutust ametiasutuse hallatavast asutusest, milleks võivad olla näiteks munitsipaallasteasutused, munitsipaalkoolid, rahvamajad ja nende põhiülesanne on avalike teenuste osutamine. Vallavalitsuse hallatavates asutustes töölepinguga töötajaid volikogusse kuulumise piirang ei puuduta.

Neli riigikohtule saadetud arvamust jäid õiguskantsleriga eri meelt

Linnade ja valdade liit, riigikogu põhiseaduskomisjon, rahandusministeerium ja justiitsministeerium esitasid tänavu veebruaris riigikohtule arvamused, milles jõuavad kokkuvõtvalt ühisele seisukohale, et õiguskantsleri poolt riigikohtusse esitatud taotlus tunnistada KOKS-i säte põhiseadusega vastuolus olevaks, tuleks rahuldamata jätta.