Madise märkis, et õiguskantsleri ülesanne ei ole hinnata Narva poliitilise patiseisu õiguspärasust, kuna sellega tegeleb praeguse korralduse kohaselt justiits- ja digiministeerium. Küll aga rõhutas Madise kirjas Narva poliitikutele vastastikku austava poliitilise kultuuri tähtsust.

"Alati sellistel puhkudel oleks poliitikutel mõistlik mõelda ennast mõlemale poolele, nii umbusaldajate poolele kui ka nende poolele, keda umbusaldatakse, ja katsuda oma tegevust korraldada nii, et see oleks mõlemat pidi vaadates õiglane," selgitas Madise. "Jõuvahekorrad ja koalitsioonid muutuvad ning poliitilisel kultuuril on omadus muutuda järjest viletsamaks, kui reegleid kuritarvitatakse," lausus Madise.

Õiguskantsleri sõnul peaksid Narva volikogu liikmed ja linnapeakandidaadid aru saama, et nad on kõik varem olnud ja tõenäoliselt on ka tulevikus kord ühel, kord teisel positsioonil. See tähendab, et mõistlik on reegleid järgida ning eeldada seda hiljem ka teistelt.

"Kui küsimus ei ole selles, mis on Narva elanike jaoks parim ja kuidas Narvat kõige paremini arendada, vaid pigem on küsimus toolide ümberjagamises – näiteks enne riigikogu valimisi –, siis see kindlasti ei ole niisugune poliitiline kultuur, mida tuleks tervitada," märkis õiguskantsler.

Madise nentis, et paraku jõuab ka mujalt Eestist nendeni vaidlusi, kus mäng käib puhtalt võimu ja palgaliste ametikohtade ümberjagamise peale, ilma et linnaelanike seisukohalt oluline sisuline arendus üldse mängus oleks.

Loksa hoiatav eeskuju

Narvas toimuva taustal tuletas Madise meelde 2003. kuni 2007. aastani Loksal juhtunut, kus korduvalt reegleid painutati ja kuritarvitati.

"Seda, et korraga on kaks linnapead ja kaks volikogu koosseisu, on juhtunud varemgi, aga kõige kurioossem näide ongi Loksalt," meenutas Madise, soovitades kohaliku omavalitsuse poliitika gurmaanidel uurida toonaseid põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahendeid.

"Niisugune trall, kus ka kohalikud elanikud enam ei teadnud, kes on linnapea või kes on olnud, või koguni, et korraga on kaks inimest pukis, pahandas linnaelanikke vägagi. Nemad ikkagi soovisid, et keegi juhinduks linnaelanike huvidest," rääkis õiguskantser.

Madise märkis, et umbusaldamiste ja teiste üksikotsuste halduskohtus vaidlustamiseks ei ole praegu Eestis selget korda ning abi tuleb otsida justiits- ja digiministeeriumist, kes teostab haldusjärelevalvet ja saab hinnata, kas volikogu otsused on menetluslikult õiguspärased.

Madise juhtis aga ka tähelepanu peagi jõustuvale seadusemuudatusele, mis aitab vältida olukordi, kus volikogu esimees või aseesimees lihtsalt keeldub istungeid kokku kutsumast.

"Selleks, et niisuguseid olukordi vältida, jõustub 1. juulist kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses selge säte, mis ütleb, et neljandik volikogu koosseisust tohib ise istungi kokku kutsuda, kui volikogu esimees või aseesimees seda ei tee," selgitas Madise.

"Julgen aga kahjuks öelda, et kui soovi head, vastastikku austavat ja linnaelanikke teenivat poliitilist kultuuri tekitada ei ole, siis ega see kõikidest kuritarvituste võimalustest ka ei päästa," lisas ta.

Vaatamata ülekaalule pole Narva volikogu opositsioon saanud esimeest ega linnapead umbusaldada alates märtsist. Volikogu esimees Mihhail Stalnuhhin on istungeid tühistanud ja umbusaldusavaldusi tagasi lükanud.