Aeg näeb kõrgemate riigiteenijate palgakärpe algatuses probleeme

Justiitsminister Raivo Aeg teatas, et toetab põhimõtteliselt riigikogu koalitsioonerakondade algatatud seaduseelnõu, mis peaks eriolukorras ära hoidma riigijuhtide palgatõusu, kuid lisas, et sellega kaasneb rida probleeme.
"Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku toetada seaduseelnõuga taotletavat eesmärki, kuid juhtida tähelepanu, et esitatud sõnastuses tekib eelnõu pinnalt mitu sisulist küsimust," seisab Aegi (Isamaa) allkirjaga kokkuvõttes.
Riigikogu Keskerakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaa fraktsioon algatasid 25. märtsil kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS) muutmise seaduse eelnõu (166 SE), mis peaks palgakoefitsientide vähendamisega ära hoidma nende palgatõusu.
Seaduseelnõu riigikogule üle andnud Viktoria Ladõnskaja-Kubits (Isamaa) ütles, et algatuse eesmärk on "laiendada võimalusi kõikide kõrgemate riigiteenijate ametipalkade koefitsientide vähendamiseks olukorras, kus riigieelarvelisi vahendeid on vaja kasutada selleks, et tagada riigi toimimine eriolukorras".
Eelnõuga soovitakse KRAPS-i muuta selliselt, et kõrgemate riigiteenijate ametipalkade koefitsiente oleks võimalik vähendada lisaks kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajale ka eriolukorra ajal; et üheks koefitsientide vähendamise eelduseks oleks riigi põhiülesannete täitmise tagamise vajadus ning et riigikogul oleks võimalik omal algatusel vähendada KRAPS-is sätestatud koefitsiente, mis käivad riigikogu esimehe, aseesimehe, komisjoni ja fraktsiooni esimehe, komisjoni ja fraktsiooni aseesimehe ning riigikogu liikme ametipalga kohta.
Justiitsministeerium toob aga oma analüüsis esile mitmed algatusega kaasnevad probleemid, millest kõige tõsisem on põhiseaduses sisalduv punkt, et riigikogu saab muuta ainult järgmise koosseisu töötasu.
"Eelnõu võimaldab järeldust, et riigikogul on võimalik otsustada omaenda palga üle. Selline regulatsioon on vastuolus põhiseaduse paragrahviga 75, mille kohaselt riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta riigikogu järgmise koosseisu kohta. Tõlgendust, et tasu muutmine hõlmab ka palga vähendamist, on kinnitanud ka riigikohus 23.02.2009 otsuses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-18-08," rõhutab justiitsministeerium.
Lisaks ei saa praeguste seaduste kohaselt riigijuhtide palku vähendada ilma riigieelarvet muutmata, segadus on ka selles, kas palgakoefitsientide ajutist vähendamist saab teha riigikogu otsuse või seadusega ning millise häälteenamusega sellekohast seadust saab vastu võtta.
Analüüsis tuuakse ka välja, et KRAPS-is nimetatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade indekseerimise rahaline mõju 2020. aasta riigieelarvele on 1,45 miljonit ja KRAPS-iga teiste seaduste kaudu seotud ametikohtade palkade/tasude tõusu rahaline mõju on 1,03 miljonit. Kokku eeldab seega palkade/tasude kasv perioodil 1. aprill–31. detsember 2020 rahalist ressurssi 2,48 miljonit.
Valitsus plaanib eelnõu arutada 23. aprillil.
Toimetaja: Mait Ots