Kõrgeid riigiametnikke ja riigikogu liikmeid ootab 1. aprillil palgatõus

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Stenbocki maja Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

1. aprillist muutub tavapäraselt kõrgete riigiteenistujate, sealhulgas presidendi, ministrite ja riigikogu liikmete, ametipalk. Indeksi, mille järgi palgad suure tõenäosusega tõusevad, arvutab märtsi keskpaigaks välja rahandusministeerium.

Mullu 1. aprillil toimunud indekseerimisega tõusis kõige kõrgemate riigiteenijate – presidendi, riigikogu esimehe, peaministri ja riigikohtu esimehe – palk esmakordselt üle 6000 euro. Viimase aasta on nende nelja palk olnud 6168 eurot. See on teisisõnu indekseeritud 2019. aasta kõrgeim palgamäär ning see korrutatakse läbi rahandusministeeriumi poolt märtsi keskel avaldatava kõrgeima palgamäära indeksiga.

Kõrgeima palgamäära indeksi arvutab rahandusministeerium välja nii, et indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Selleks korrutatakse tarbijahinnaindeksi kasv 0,2-ga ja pensionikindlustuse laekumise kasv 0,8-ga ning korrutised liidetakse.

Mullu oli kõrgeima palgamäära indeks 1,084, tunamullu 1,076. Protsentides tähendab see vastavalt 8,4- ja 7,6-protsendist palgakasvu. Ajalugu on näidanud, et indeks tavapäraselt kasvab ning sama juhtub tõenäoliselt ka tänavu.

Kui kasvab indeks, kasvavad igal aastal ka kõrgeim palgamäär ja kõrgete riigiteenijate palgad.

Kui 2018. aastani oli kõrgeim palgamäär seadusega (KRAPS) fikseeritud 5200 euro peale ning muutus vaid indeks, siis 1. märtsist 2018 indekseeritakse eelmise aasta indekseerimise tulemusel saadud kõrgeimat palgamäära. See on märkimisväärne muutus, sest mullu oli indekseerimise aluseks indekseeritud kõrgeim palgamäär 5690 eurot ehk pea 500 eurot rohkem, kui oleks olnud staatiline 5200 eurot.

Tänavu korrutatakse indeks 6168 euroga ehk praeguse kõrgeima palgamääraga. Näiteks kui indeks oleks sama, mis mullu ehk 1,08, oleks nelja kõrgeimat palka teeniva riigiteenija palk alates 1. aprillist 6661 eurot. Sel juhul oleks aastane palgakasv kaheksa protsenti ehk umbes sama mis oli mullu Eesti keskmine.

Kõrgemad riigiteenijad on omakorda jaotatud seitsmesse gruppi, igal grupil on omakorda oma ametipalga koefitsient, millega kõrgeim palgamäär läbi korrutatakse. Neljal kõrgeimal riigiteenistujal on koefitsient arusaadavalt 1. Järgmise grupi, kuhu kuuluvad teiste hulgas riigikogu aseesimehed, riigikontrolör, õiguskantsler, riigi peaprokurör ja kõik ministrid peale peaministri, koefitsient on 0,85. Järgmiste gruppidega koefitsient langeb, viimases grupis, kuhu kuuluvad Eesti Panga nõukogu liikmed, on koefitsiendiks 0,25.

Riigikogu liige on neljandas grupis ning ametipalga koefitsent on 0,65. Seega on riigikogu liikme praegune palk (6168 eurot x 0,65) 4009 eurot. Kui kõrgeim palgamäär tõuseks näiteks 6661 euroni, saab riigikogu liikme palk 1. aprillist olema (6661 eurot x 0,65) 4330 eurot.

Mullu tõusis 1. aprillil peale indekseerimist presidendi ja temaga võrdsustatud riigiteenijate kuupalk 478 euro võrra, riigikogu lihtliikme palk 406 euro võrra.

Kõrgemate riigiteenijate ametipalga koefitsiendid

Praeguse perioodi (1. aprill 2019 kuni 31. märts 2020) riigiteenistuja kõrgeim palgamäär on 6168,31 eurot. Igale kõrge riigiteenistuja ametipalgale on seadusega määratud koefitsent, mis korrutatakse läbi kõrgeima palgamääraga. Korrutis on riigiteenija ametipalk.

  • Vabariigi presidendi ametipalga koefitsient on 1,0.
  • Riigikogu esimehe ametipalga koefitsient on 1,0.
  • Peaministri ametipalga koefitsient on 1,0.
  • Riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient on 1,0.
  • Riigikogu aseesimehe ametipalga koefitsient on 0,85.
  • Riigikontrolöri ametipalga koefitsient on 0,85.
  • Õiguskantsleri ametipalga koefitsient on 0,85.
  • Riigikohtu liikme ametipalga koefitsient on 0,85.
  • Riigi peaprokuröri ametipalga koefitsient on 0,85.
  • Ministri ametipalga koefitsient on 0,85.
  • Riigisekretäri ametipalga koefitsient on 0,85.
  • Riigikogu komisjoni esimehe ja fraktsiooni esimehe ametipalga koefitsient on 0,85.
  • Riigikogu komisjoni aseesimehe ja fraktsiooni aseesimehe ametipalga koefitsient on 0,75.
  • Ringkonnakohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 0,75.
  • Riigikogu liikme ametipalga koefitsient on 0,65.
  • Maa- ja halduskohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 0,65.
  • Riikliku lepitaja ametipalga koefitsient on 0,55.
  • Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametipalga koefitsient on 0,55.
  • Eesti Panga nõukogu esimehe ametipalga koefitsient on 0,35.
  • Eesti Panga nõukogu liikme ametipalga koefitsient on 0,25.

Allikas: KRAPS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: