Neugrundi meretuulepargi arendaja ootab riigi otsust juba kümme aastat

Tuulepark
Tuulepark Autor/allikas: Nuon/Creative Commons

Osaühing Neugrund esitas 2010. aasta kevadel hoonestusloa taotluse, et rajada Osmussaarest ida poole jäävale Neugrundi madalikule meretuulepark. Kaitseministeerium on sellele vastu ja praeguseks on hoonestusloaga seonduv veninud juba kümme aastat.

Osaühingu Neugrund esindaja, vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ütles ERR-ile, et Neugrundi madalik on asukoha poolest parim koht Eestis, kuhu tuuleparki rajada. Plaanitud on alla 40 tuuliku, mille kõrgus jääb 150-200 meetri vahele. Koguvõimsust oleks pargil kuni 380 MW.

"Sinna on võimalik tuulepark ehitada siis ca 16 kilomeetri kaugusele rannikust nii madalasse vette, mis on enam-vähem põlvini vesi. Mille ehituskulud on siis sisuliselt samad nagu maismaa tuulepargil ja selle tuulepargi tõsine eelis on ka see, et Hanko ehk siis Soome on suhteliselt lähedal ja on võimalik siis elektrit müüa Põhjamaadesse," rääkis Luik.

Kaitseministeeriumi hinnangul segaks tuulepark Ämari radari tööd ja lisaks on Neugrundi piirkonnas laskeala, kus harjutatakse laevadelt õhusihtmärkide hävitamist.

Olavi-Jüri Luik ütles, et riigile oli teada arendaja huvi selle piirkonna vastu ja püstitas küsimuse, miks ikkagi valiti laskmiseks see ala. Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Andres Sang ütles, et mujal Eestis selliseid harjutusi teha ei saa ja koht on kasutusel juba ammu.

"Selline harjutus nõuab väga suurt ohuala ja mitte kuhugi mujale Eesti rannikuvette selline ala ära ei mahuks. See on ainuke koht Eestis, kus sellist asja saab üldse teha, seetõttu ongi see harjutusala selline, millest me ei saa loobuda. Me oleme seal harjutusi läbi viinud alates aastast 2000," selgitas Sang.

Olavi-Jüri Luik tõi välja, et arendaja on valmis panustama omalt poolt täiendava radarisüsteemi finantseerimisse ja tõstis esile, et sarnast kokkulepet arutas riik 2009. aastal Eesti Energia ja Nelja Energiaga Paldiski tuulepargi rajamisel. Andres Sang ütles, et laskeala küsimust täiendav radar Neugrundis ikkagi ei lahenda.

"Kui isegi radari teemal võib rahaliselt ebamõistlikult käitudes midagi kompenseerida, siis harjutusala ei ole kuidagi võimalik kompenseerida. Ei näe küll mingisugust võimalust riigikaitseliselt vaatest, et me saaksime lubada sinna seda tuuleparki rajada."

Olukorra teeb keerulisemaks see, et 2015. aastal algatati keskkonnaministeeriumis Neugrundi looduskaitseala rajamine, mis keelaks tuulepargi ehitamise, kuid lubaks samas kaitseväel seal edasi harjutada.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium juhtis mullu kaitseala eelnõule saadetud vastuses tähelepanu sellele, et puudub selgus, milline oleks tuulepargi mõju võrreldes sõjaväeõppusetega ja kliimaneutraalsuse eesmärkide valguses ei tohiks kergekäeliselt meretuuleparkidele sobilikest aladest loobuda.

Olavi-Jüri Luik ei ole rahul, et riik pole suutnud 2010. aasta kevadel esitatud hoonestusloa taotluse kohta siiani otsust teha.

"Täna on meil siis aprillikuu 2020. Pretsedenditult kümne aasta jooksul ei ole Eesti riik suutnud lahendada hoonestusloa taotlust. Oleks meil tegemist negatiivse otsusega, saaks kohtusse vaidlema minna. Oleks tegemist positiivse otsusega, oleks meretuulepargi ehitus juba käimas."

Olavi-Jüri Luik lisas, et kui kaitseministeerium jätkab projekti blokeerimist, siis ollakse valmis esitama riigi vastu kahjunõuet. Kui suur see olla võib, Luik praegu ei täpsustanud, kuid ütles, et juttu on miljonitest.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: