Kihnule teeb muret suure meretuulepargi rajamine saare lähistele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1588656000000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX / Caro / Korth

Kihnu saare elanikud ei ole rahul, kuidas kulgevad Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte Enefit Greeni meretuulepargi ettevalmistustööd Liivi lahes. Kihnlaste hinnangul ei ole tehnilise järelelvalve amet (TTJA) järginud kõiki keskkonnamõju hindamise koostamiseks vajalikke protseduure.

"Meid pani nördima tehnilise järelevalve ameti tegevus - kuidas see on tegutsenud tuulepargi keskkonaamõju hindamise programmi avalikustamisel. Meie arvates ei ole kogukond Kihnus ega Häädemeestel, mis on pargile lähimad kohad, piisavalt kaasatud," ütles Kihnu vallavanem Ingvar Saare "Vikerhommikus".

Saare selgitas, et pargi rajamiseks on vaja koostada keskkonnamõju hindamine (KMH), selleks on vaja omakorda koostada keskkonnamõju hindamise programm, mis sisaldab neid uuringuid, mida tuleb keskkonnamõju hindamise raames teha. Kui neid uuringuid kirjas ei ole, siis neid ka arendaja ei tee.

TTJA pani programmi ettepaneku välja täpselt eriolukorra aja alguses 12. märtsil ja see kestis 31. märtsini. Kui aga Kihnu vald tegi 30. märtsil ettepaneku seda pikendada, siis seda ei arvestatud, rääkis Saare.

Teiseks ei täitnud amet Saare sõnul kohustust seda infot avalikult füüsiliselt jagada - pannes näiteks teate välja infotahvlile. Amet saatis omavalitsusele viite lingiga teatele, kusjuures link ei töötanud, lisas vallavanem.

"Kui räägime miljardiprojektist, siis selle algus on olnud väga konarlik," tõdes Saare.

Tuulikud kasvanud pea 300-meetristeks

Vallavanema sõnul on segadus ka tuulikute kõrgusega. Kui algselt pidid nende mastid olema 80-85 meetri kõrgused ja koos tiivikutega jääma 125 meetri kanti, siis nüüd räägitakse 300-meetristest tuulikutest.

Samuti ei ole teada, kuidas hakkab tuulikute tekitatav müra ja vibratsioon mõjuma Liivi lahe kalastikule, kalapüük on aga Kihnu üks peamisi tegevusalasid.

Tuulikut tekitavad ka visuaalset reostust. Saare tõi näiteks Kihnust 39 kilomeetri kaugusel asuvaid Varbla tuulikuid, mida samuti saarelt näha on. Uued tuulikud peaks aga tulema saarest 10 kilomeetri kaugusele.

See aga tähendaks, et pargi omanik võiks tekkivaid kahjusid kohalikule elule kompenseerida, märkis ta. "Meie pole (tuulikute rajamise - toim.) vastu, vaid tahame, et analüüsitakse keskkonnamõju hindamise raames kõiki neid aspekte," rõhutas ta.

Enefit Green plaanib Liivi lahte Kihnu lähistele ehitada 1000 MW võimsusega meretuulepargi, kuhu tuleks kuni 160 tuulikut.

"Kui see park tuleb, siis ehitame teist Ida-Virumaad, lihtsalt seekord taevasse," märkis Kihnu vallavanem Saare.

Amet lubab kihnlaste kaasamist

Tehnilise järelelvalve ameti esindaja teatas kolmapäeval ERR-ile, et kuna Eesti Energia tuulepargi keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avaliku väljapaneku ajal kehtestati riigis eriolukord, otsustas TTJA koostöös ettevõttega pärast eriolukorra lõppemist korraldada uue avaliku väljapaneku ning seejärel toimub ka avalik arutelu, millest üks kindlasti ka Kihnu saarel.

"Paraku ei võimalda seadus saata seda arvamuse avaldamiseks praegu ehk enne avalikustamist. Alles pärast KMH programmi kinnitamist alustatakse sisuliste keskkonnamõjude hindamiste läbiviimisega, mille käigus asutakse hindama tuulepargi mõjusid keskkonnale, sealhulgas piirnevatele kohalikele omavalitsustele ja selle piiriülest mõju," ütles TTJA ehitusosakonna juhataja Kati Tamtik.

Eesti Energia Liivi lahe meretuulepargi KMH menetlust tuleb läbi viia taotluse esitamise hetkel ehk 2010. aastal kehtinud seadusandluse alusel. Seepärast tuleb KMH programm selle esitamise hetkest 14 päeva jooksul suunata avalikule väljapanekule ning eelnevat kaasamist seadus ei võimalda. Kõigi, sealhulgas kohaliku omavalitsuse ja kogukonna kaasamine toimub programmi väljapaneku jooksul. Avaliku väljapaneku jooksul on kõigil võimalik esitada KMH programmile ettepanekuid, küsimusi, vastuväiteid ning neile kõigile tuleb menetluse käigus vastata sealhulgas nendega mittearvestamist tuleb põhjendada.

Valitsus otsustas oma 2019. aasta 19. detsembri korraldusega algatada Eesti Energia Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa menetlus, millega koos algatati ka vastava meretuulepargi keskkonnamõjude hindamine (KMH). Kuna Eesti Energia esitas meretuulepargi hoonestusloa taotluse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 2010. aastal, siis tuleb antud menetluse raames rakendada taotluse esitamise hetkel kehtinud regulatsiooni, mistõttu tuleb ka KMH läbi viia 2010. aastal kehtinud regulatsiooni alusel.

TTJA esindaja rõhutas ka, et tegemist on Eesti Energia meretuulepargi KMH programmi avaliku väljapanekuga. Avaliku väljapaneku eesmärk on igaühele anda õigus KMH programmi ning muude asjakohaste dokumentidega tutvuda, esitada programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid.

Alles pärast KMH programmi menetluse läbiviimist ning programmi nõuetele vastaks tunnistamist alustatakse keskkonnamõjude hindamise läbiviimisega, mille eesmärgiks on tuvastada ja hoonestusloa andmise otsustamiseks välja selgitada olulised keskkonnamõjud. KMH läbiviimisel hinnatakse võimalikke lühi- ja pikaajalisi, kaudseid ja otseseid mõjusid, samuti võimalikke piiriüleseid mõjusid nii tuulepargi ehitamise kui käitamise ajal. Muuhulgas hinnatakse võimalikku müra, vibratsiooni, mõju kalastikule, lindudele, veekeskkonnale ning esitatakse mõjude leevendusmeetmed.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: