Riik suurendab aktsiakapitali Nordicas 30 miljoni võrra
Valitsus otsustas reedesel kabinetinõupidamisel suurendada aktsiakapitali Nordicas 30 miljoni, Eesti Raudtees 10 miljoni ja Saarte Liinides 3 miljoni euro võrra, et tagada ettevõtete edukus tulevikus.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on aktsiakapitali suurendamine riigiosalusega äriühingutes mõeldud eelkõige kriisist võimalikult tugevana väljumiseks. "Lisaeelarvega turgutame riiklike äriühinguid, et tulevikuvaates oleksid meil toimivad lennu-, laeva- ja raudteeliinid," lisas Aas.
"Valitsusel on Nordicale ka suured ootused. Lisaks uuele ärimudelile peab Nordica tagama võimalikult palju otseliine olulistesse sihtpunkidesse Euroopas," sõnas Aas.
Valitsusepoolne Nordica aktsiakapitali suurendamise tingimuseks on Nordic Aviation Group AS-i, Regional Jet OÜ ning Transpordi Varahaldus OÜ ühendamine. Uut ärimudelit peab Nordica esitlema valitsusele kahe nädala jooksul.
AS Eesti Raudtee aktsiakapitali suurendamine 10 miljoni euroga kindlustab ministeeriumi teatel äriühingu jätkusuutlikkust rahalist tuge vajavate projektide elluviimiseks, tagab vajalikku omafinantseeringu ja võimaldab projektidega liikuda ettenähtud ajagraafikus.
AS Saarte liinide aktsiakapitali suurendamine 3 miljoni euroga võimaldab aktsiaseltsil teha vajalikke investeeringuid ning parandab oluliselt omakapitali ja võõrkapitali suhet.
Varasemalt on ERR kirjutanud, et Nordica lennundusgrupi kolm ettevõtet taotlesid riigilt abina üle 20 miljoni euro, lisaks töötukassa palgatugi. Sellest umbes pool suunataks lennukipargi liisingmakseteks, ja teise poole moodustaks aktsiakapitali suurendamine.
Valitsuse seatud tingimused ei ole Nordica jaoks üllatavad
Nordic Aviation Groupi juhatuse liige Erki Urva sõnul ei ole valitsuse poolt Nordicale seatud tingimused üllatavad ning ettevõte on kolme firma ühendamise ettevalmistamisega tegelenud juba eelmisest suvest.
"Seal ei ole midagi üllatavat meile. Tegelikult on nii, et oleme selle projektiga tegelenud praktiliselt eelmise aasta suvest peale," ütles ta. Urva sõnul pidi ettevõtete ühendamise arutelu jõudma ka märtsi lõpus valitsuse ette, kuid eriolukorra tõttu lükkus see edasi.
Urva sõnul annab riik Nordicale abi ka seetõttu, et ettevõte mängib rolli lennuühenduste taastamises. "Me oleme ka ise päris veendunud, et ühel hetkel, kui eriolukorrad lõppevad ja riigid avanevad, siis lendamine hakkab taastuma, aga kindlapeale ei taastu sellist olukorda nagu oli enne kriisi algust. Me oleme päris veendunud selles, et ühendusi saab olema vähem kui senimaani on olnud, lisaks on veel väga paljud lennuettevõtted väga suurtes raskustes."
Urva sõnul pole maailmas praegu lennundusettevõtet, kes ei vajaks riigiabi. "Seda on näha, et kui riik on keeldunud ühes või teises kohas abi andmisest, siis praktiliselt on järgnenud ettevõtete pankrotid," sõnas Urva, tuues näiteks Virgin Australia ja Iirimaa Cityjeti.
Praeguses olukorrs pole riigi 30 miljoini eurone süst ainuke tugi, mis aitab Nordical püsima jääda. Urva sõnul loodab lennufirma ka töötukassa meetmetele ja SAS-i täiendavale rahalisele kompensatsioonile, mis aitab katta püsikulusid.
Toimetaja: Barbara Oja