Urva: Eesti lennufirmadesse pandud miljonid on läinud asja ette ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Nordica

Koos valitsuse reedese otsusega süstida Nordicasse 30 miljonit eurot, on Eesti riik pannud viimasel kümnendil oma lennufirmadesse kokku 155 miljonit eurot. Nordica juhi Erki Urva sõnul on riik rahasüstidest kordades rohkem tuluna tagasi teeninud.

Lennujaam siiski töötab, sest kaubalende tuleb teenindada. Regluaarseid lennuühendusi Eestist, mida kommertsdirektor Eero Pärgmäe nimetab Tallinna lennujaama põhiliseks missiooniks, pole. Õigemini on neid koroonakriisis alles jäänud kolm, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Lennufirmad hetkel tahaks väga tagasi tulla, aga reaalselt täna öelda, millised lennufirmad on sügisel veel elus, on ikkagi väga keeruline," tõdes Pärgmäe.

Et meil lennuühendusi ka rasketel aegadel oleks, on vaja Eestis baseeruvat lennufirmat. Sellega on põhjendatud riikliku lennufirma toetamist juba Estonian Airi aegadest.

Viimasel kümnendil on maksumaksja süstinud üle 125 miljoni euro riiklikesse lennufirmadesse põhjendusel, et tablool ei valitseks selline tühjus nagu praegu. Praegu on muidugi kriis igal pool, kuid küsimus on, mis saab pärast.

Reedel valitsuse otsusega Nordicasse pandud 30 miljonit eurot on jätk pikale toetuste jadale. Kümme aastat tagasi putitati miljonitega Estonian Airi - firma koguarve maksumaksjale oli 85 miljonit eurot. Kahjumid olid suured ja kui Euroopa Komisjon kapitalisüstid keelatud riigiabiks nimetas, oli firmaga kõik. Estonian Air sai kohe järglaseks Nordica, kuhu pandi 40 miljonit.

Ajaloo tõttu oli valitsuses vaidlus Nordica toetamise üle tuline.

"On päris selge see, et kui vaadata ajalukku, siis on selle ettevõttega seotud väga palju emotsioone, eks see on ka täna niimoodi," tunnistas majandusminister Taavi Aas (KE).

"See oli võib-olla üks kõige keerulisem otsus, sest see on selline põhimõtteline küsimus, et meil on ka väga pikad-valusad kogemused ees lennundusega. Ja kuhu me välja jõudsime - et me ei taha, et meilt täna küsitakse 20 ja järgmisel aastal uuesti 20 miljonit," kommenteeris rahandusminister Martin Helme (EKRE).

Nordica üks vaimseid isasid on riigikogu reformierakondlasest liige Kristen Michal, kes oli 2015. aastal majandusminister. Toona novemris tuli komisjoni otsus keelatud riigiabi kohta ja kiirelt otsustati Estonian Air allavett lasta. Raha pandi aga uude ettevõttesse - Nordic Aviation Groupi ehk Nordicasse.

"Oleks meil olnud ühtegi teist valikut, mis tagaks majanduse, ühendused, küll me seda valikut oleks põhjalikumalt veel edasi kaalunud. Aga teist valikut ei olnud, sest kui vaadata majanduse vaatest, siis juba aastaid tagasi tegid erinevad analüütikud hinnanguid, mis ütlesid, et Tallinnast lendamine toob umbes 100-200 miljonit aastas majandusse. Kogu lennundus on isegi suurema mahuga," selgitas Michal.

Tema sõnul uuriti ka teisi võimalusi, sest lendude tellimine rahvusvahelisel hankel on kohmakas ega pruugi töötada. Või kui töötab, siis on see liiga kallis. Ka lõunanaabrite Air Balticu pakkumine osutus kalliks. Kuid Michali sõnul ei saanud Tallinna n-ö kotti jätta, sest majandusele oleks see tähendanud suurt tagasilööki.

"Omal ajal Vilniust kutsuti Euroopa kõige üksikumaks pealinnaks, sest omad lendajad lõpetasid lendamise ja enne, kui tulid sinna asemele võib-olla ebamugavamalt lendavad odavlennufirmad, sellel ajal oli neil päris keeruline," ütles Michal.

"Meenutame Budapesti, mis toimus peale seda, kui Malev kinni pandi. Meenutame Küprost, mis toimus seal, kui Cyprus Airways kinni läks. Vaatame nüüd Adria poole, vaatame, mis toimus Ljubljanas, mis toimus tegelikult Sloveenias sellel sügisel," loetles Nordica juht Erki Urva.

"Kas me kujutame ette, et me oleme majanduslikult tugev, sõltumatu, investeeringuid otsiv riik, öeldes, et tere tulemast Eestisse, lennake Riiga? Lihtsalt näiteks, et see tegelikult ei ole adekvaatne," sõnas Michal.

Kui Nordica üks eesmärke on tagada Tallinnast otselendude võimekus, siis miks eelmise aasta oktoobris lennud lõpetati?

"Nordica peatas oma lennud Tallinnast sellepärast, et me tagasime selle, et Tallinn oli ühendatud. Ja kui tulid konkurendid ja hakkasid lendama meiega tiib-tiivas samadesse sihtkohtadesse odavama hinna eest, siis meil lihtsalt ei olnud mõtet enam Eesti riigi maksumaksja raha sellele kulutada," põhjendas Urva.

"See tegelikult tekitas Tallinna turule nõudluse, see tekitas konkurentsi ja teised firmad tulid järgi. Mingil hetkel Nordical endal ei olnudki mõtet enam lennata ja kokkuvõttes see efekt oli saavutatud," selgitas Pärgmäe.

Kuni kriisini tegutses Nordica enda ja Poola LOT-i omanduses oleva Regional Jeti kaudu suurte lennufirmade allhankijana ja seda kasumlikult. Ilma kriisita oleks tänavune aasta lubanud kasumireale kirjutada kümme miljonit eurot.

Nordica juht Erki Urva ütleski kokkuvõtteks, et kui koos nüüdse toetusega on maksumaksja Eesti lennufirmadesse pannud juba 155 miljonit eurot, on see läinud asja ette.

"Ma väidan seda täiesti kindlalt, et Eesti riik on mitmed korrad rohkem sellest endale teistpidi tulus tagasi saanud. /.../ Abiraha, mida me riigilt küsime, selle riik tegelikult teenib tagasi vähem kui aastaga kokkuvõttes, pluss veel kõik need partnerid, kellega me seotud oleme," rääkis Urva.

Ta tunnistas, et ilma rahasüstita ei veaks lennufirma välja ning rahast jätkub kuni järgmise aasta suveni. Suurem tükk rahast läheb Regional Jeti osakapitali suurendamiseks ja kuivõrd LOT sellega praeguse seisuga kaasa ei tule, ostetakse poolakad sealt välja. Toetusega läheb kaasa selge nõudmine, et Nordica peab olema võimeline piiride avanedes Tallinnast Euroopa keskustesse lendama.

"Vaevalt, et riigid õnnelikud selle üle on, et nad peavad panema lennundusse raha. Ilmselt kedagi teist ei ole, kes seda teeks," sõnas majandusminister Taavi Aas.

Näiteks Lätis räägitakse Air Balticu puhul 150 miljonist. Mastaabilt gigantse Lufthansa abilaenud võivad ulatuda kümne miljardini. Seda kõike selleks, et lennufirmade pankrotte ära hoida. Selles kriisis on riigiabi Euroopa Liidus lubatud.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: