Aprilli lõpp ja mai algus on tavapäraselt tähistanud turismihooaja algust. Sel aastal on aga kõik teisiti. Näiteks Tallinna vanalinna südames on turistide hordide asemel praegu näha vaid mõnda jalutajat, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Eriti nukker on see vaatepilt kõigile neile resoranidele, hotellidele ja poodidele, kelle käive sõltubki just sellest, kui palju liigub nende tänavatel turiste. 90 protsenti nende restoranide käibest annavad tavaliselt turistid.

Restoran Pegasus sulges uksed kuu aega tagasi. Enam kui kolmandik töötajatest koondati, ülejäänud jäid tööle miinimumpalgaga. Lähiajal alustab restoran taas tööd, kuigi üks omanikest Ville Jehe tõdes, et vähemalt lähitulevikus pole võimalik rahaliselt plussi jääda.

"Kindlasti hetkel on otsus edasi minna, aga me tegelikult ei tea, kas juulikuu käive on 10-20-30 protsenti eelmisest aastast," ütles Jehe.

Kui paljud restoranid on jätnud eriolukorra ajaks kokad tööle, siis vanalinnas on enamik restorane praegu suletud. Vanalinna restoranid on koostanud menüü turistidele ning paraku on ka hinnad turistidele.

Need, kes soovivad tegevust jätkata, peavad ärimudelit muutma.

"Kui vanalinnast räägime, siis osa restorane kindlasti kaovad. Aga mitte ainult - turismile on suunitletud suurem osa siin esimese korruse kauplustest. Ka nendest osa kaob. Kogu sektor muutub põhimõtteliselt. Ja mitte ajutiselt, see jääb pikaks ajaks nii," rääkis Jehe.

"Ma ikkagi näen, et optimismi on asjatult palju. Tegelikult meie nägime algusest peale, et võib-olla jõuame suvel 50 protsendini sellest, mis kunagi oli. Aga mulle tundub, et enamik arvab, et väike - 10 kuni 20 protsenti - on kukkumine. Aga see majanduskriis tuleb sügavam," lisas ta.

Täpsemate käibeprognooside tegemine on praeguses kriisis väga keeruline. Ka pangaanalüütikute koostatud majandusprognoosid aeguvad paremal juhul nädalate, halvemal juhul päevadega. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juht Peeter Raudsepp ei ole lähemate kuude osas eriti optimistlik.

"Hästi palju mõeldakse, et äkki sügisel. Aga me ei saa sügist pikendada. See tähendab seda, et kahju küll, aga - parimal juhul - tere tulemast taas järgmisel kevadel, mis tähendab seda, et üks turismihooaeg jääb lihtsalt vahele. /.../ Kõige raskemas seisus on need suuremad ettevõtted, kes on elanud hästi palju välisturistidest, eriti kaugete sihtriikide turistidest ja mis on seotud linnaturismiga," rääkis Raudsepp.

Saaremaa turismifirmade käive on nullis

Koroonakriisis kõige valusama löögi saanud Saaremaal on turismiettevõtete käive kukkunud nulli ning peaaegu kõik hotellibroneeringud on üles öeldud.

"Mõni võib otsustada, et ta ei teegi sel aastal uksi lahti. Ta vaatab, mis üldse maailmas saab ja otsustab võib-olla talvel, et mida ta üldse teeb. See on täna iga turismiettevõtja mõtetes, et mida ta teeb. Kas teen või ei tee? Me ei tea isegi seda, millal me ise siit kuskile minna saame," rääkis SA Saaremaa Turismi projektijuht Angela Nairis.

Nagu teistegi suuremate kultuurisündmustega, on suure küsimärgi all ka see, kas tänavu Kuressaare linnus saab endale juurdeehituse ehk kas Saaremaa ooperipäevad tänavu toimuda saavad. Ooperipäevad ei ole olnud lihtsalt kultuurisündmus, vaid selle käigus on omanikku vahetanud paar miljonit eurot.

Turismihooaja tippsündmuse ärajäämine on Saarema turismiettevõtjatele vaid üks mure. Nairise sõnul on Saaremaa kui turismisihtkoha maine saanud tugeva löögi.

"Siseturismile, paljud ettevõtted arvavad, et see on väga suur hoop. Et ei tule. Mõned ettevõtted arvavad, et just tullakse, et toetada Saaremaa ettevõtlust keerulisel ajal. Aga välismaalasele on see sõnum väga-väga halb. Ja ega tegelikult keegi kuskil riigis ei looda välisturismile. Kõik panustavad omanenda siseturismile," tõdes Nairis.

Kuurortlinnad toetuvad aasta läbi suvehooajale

Kuurortlinnale on koroonakriis topeltvalus. Kui linnas turiste pole, saavad löögi peaaegu kõik kohalikud ettevõtted alates toidupoodidest lõpetades juuksurisalongidega. Samas kui Tallinn on tegus aastaringselt, siis kuurortlinnad peavad suvehooajaga omale talve üleeamiseks rasvakihi koguma.

Näiteks on Haapsalu linn, mis elab kahes täiesti erinevas rütmis. Sügisest kevadeni valitseb seal vaikus ning tõelise hoo saab linna elu sisse turismihooajal, mis peaks algama praegu. Tänavune aasta tuleb aga teistsugune.

"Selge on see, et nii hotelli- kui ka spaaäris olnud inimesena ma tean, et see suvi ja see sügis ja talv isegi on sellele sektorile ikkagi täiesti tühi. /.../ Haapsalu tingimustes, kus on suvi ja kuurort ja tühjad hotellitoad, see kukkumine võib olla natukene suurem tulumaksu laekumise osas kui mujal Eestis," selgitas Haapsalu linnapea, Fra Mare spaa üks asutajatest Urmas Sukles.

Pärnu Rannahotellis puhkajatest on tavaliselt 60-70 protsenti välismaalased. Nüüd loodab hotelliomanik, et osa käibest kompenseerivad siseturistid, kes välismaale puhkamamineku asemel hakkavad taas rohkem Eestit avastama.

"Me loodame, et sel suvel eestlane reisib rohkem, liigub rohkem. Ta on kaks kuud vangistuses olnud. /.../ Me oleme täna optimistlikud, et saame suvel palju tööd teha," ütles Finest Rannahotell OÜ juhatuse liige Toomas Sildmäe.

Optimistlik on ka Narva-Jõesuus asuva spaahotelli juht. Praegu spaa ei tööta ja hotell on tühi, kuid 200 töötajast kedagi veel koondatud pole.

"Me loodame, et väga suurt külastajate arvu langust ei tule, võrreldes eelmise aastaga umbes 20-30 protsenti. Venemaa elanikke loomulikult ei tule. Tavaliselt sõidab Vene turiste Narva-Jõesuusse palju, paljudel on siin suvilad, nad külastavad Nooruse spaad, käivad rannas ja restoranides. Arvan, et neid muidugi ei tule, kuid meil on suur lootus just siseturismile," rääkis Noorus OÜ juhatuse liige Filipp Dolžkov.

"Me saamegi sel aastal rääkida siseturu arengust, kodumaisest kliendist, kes hakkab ettevõtteid külastama. Sellele järgnevad lähiriigid ja kaugemaid turiste meil tuleb kauem oodata," ütles ka EAS-i juht Peeter Raudsepp.

Riigi toetus aitab töötust leevendada

Aeg näitab, kui palju mõjutavad siseturismi palgakärped, koondamised ja sundpuhkused.

"Aktuaalne kaamera. Nädal" vaatas, milline on olukord töötusega kõnealustes maakondades ja kuurortlinnades.

Aasta tagasi samal ajal, kui Eesti oli palju aastaid järjest majanduskasvu nautinud, oli töötuse tase väga madal. Läänemaal ja Pärnumaal ligi kuus, Ida-Virumaal siiski üle üheksa protsendi, ajal mil Eesti keskmine töötuse määr oli 4,9 protsenti. Vaid Saaremaal oli töötus alla Eesti keskmise, kõigest 3,5 protsenti ehk seal oli tööandjatel kindlasti keeruline töötajaid leida.

Sel nädalal on arvud pisut kõrgemad juba kõikjal. Saaremaal on töötuse määr kerkinud üle 6, Läänemaal hakkabsee 8 ja Pärnumaal 9 protsendini jõudma ning Ida-Virumaal on registreeritud töötus juba peaaegu 13 protsenti.

Kogu kriisi mõju pole kindlasti veel registreeritud töötuse näitajatesse jõudnud. Osalt aitab seda kontrolli all hoida ja edasi lükata ka riigi abimeetmena väljatöötatud palgatoetuse skeem.

Saaremaa tööandjatest on töötukassast ajutist palgatoetust küsinud oma töötajatele 185 ettevõtet, kus töötab üle 900 inimese. See on 4,6 protsenti kogu Saaremaa tööealisest elanikkonnast.

Läänemaal on riigilt palgatoetust palunud ligi 90 ettevõtet, kus toetus puudutab ligi 800 töötajat. See on kokku 6,6 protsenti Läänemaa tööealisest elanikkonnast.

Pärnumaal on seni palunud 380 ettevõtjat riigilt palgatoetust oma enam kui 1700 töötajale. See puudutab 3,4 protsenti kogu maakonna tööealisest elanikkonnast.

Ida-Virumaal palub üle 300 ettevõtte oma ligi 1600 töötajale riigi palgatoetust, kes moodudstavad kaks protsenti kogu maakonna tööealisest elanikkonnast.

Kogu Eesti peale on aga palgatoetust taotlenud üle 6000 tööandja kokku ligi 32 000 töötajale. See moodustab neli protsenti kogu Eesti tööealisest elanikkonnast.

Taotluste hulk aga pole kindlasti lõplik, töötukassa võtab neid vastu veel maikuu lõpuni.