Saar kirjutab esmaspäeval peaminister Jüri Ratasele ja valitsusele saadetud kirjas, et põhimõtteline probleem valitsuse kriisist väljumise töödokumendis on viga juhtimisplaanis.

"Piirangutest loobumise juhtimine on dokumendi kohaselt planeeritud iganädalaste kriisikomisjoni koosolekute otsusena. Dokumendist ei selgu, milliste etappidena piiranguid soovitakse vähendada, kas seda tehakse paar tükki korraga või pigem mõne suurema komplektina."

Saar juhib tähelepanu, et ühenädalane otsustusvälp kuni kõigi piirangute kadumiseni kunagi kauges tulevikus mitte ainult ei anna ühiskonnale teavet selle kohta, millal olukord normaliseerub, vaid võib olla ohtlik.

"Põhiline epidemioloogiline kriteerium, mida peame seirama, on haiglaravi vajajate arv, sest peame tagama, et haiglad tuleksid toime."

Saar toob välja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanekud, kuidas kriisist väljuda.

"Riik peaks otsustama meetmed, mis jäävad paika pikemaks ajaks. Ülejäänud meetmed võiks jagada sotsiaalsete kontaktide suurendamise mõju mõttes kolme kimpu. Alustades ühiskondlikult kõige akuutsematest, lõpetada kõik nimetatud piirangud kolme kahenädalase sammuga. Kui õnnestuks leevendusi rakendada maikuu alguses, võiks kolm sammu olla 1. mail, 15. mail ning leevendusetapp läbitud 29. maiks."

Kui teise või kolmanda sammu rakendamise hetkeks on nakatumiste arv oluliselt üles läinud, saab järgnevad saare sõnul nädala kaupa edasi lükata.

"Nõnda on tagatud, et langetame leevendusotsuseid adekvaatset epidemioloogilist pilti arvestades ning samal ajal teeme seda selge ajakava alusel, mis lihtsustab piirangute sotsiaalset aktsepteeritust."

Lisaks strateegilise kommunikatsiooni tunnuslause vahetamisele ("püsi kodus!" asemel "võid jälle minna välja, aga…") tõuseb Saare sõnul järgnevatel nädalatel põhifookusesse inimeste sotsiaalpsühholoogiline valmisolek valitsuse strateegilist infot kuulata ning selle järgi käituda.

"Seepärast soovitame kaasata teadusnõukotta käitumisteadlasi -- psühholooge, sotsiolooge jt --, kes lisaks viiruse käitumisele oskavad hinnata ka inimkäitumist."

Saar kirjutab, et valitsuse poolt edastatud töödokument kriisist väljumise kohta on kaugel sellest, mida Eesti ühiskond vajab.

"Arvestades kriisiolukorda ning survet, milles kriisijuhtijad töötavad, ei soovi me märkustega kuidagi pisendada seda tööd, mida olete kujunenud olukorras teinud. Küll palume tõesti arvestada, et nimetatud plaan on väga oluline. Sellest, kui edukalt õnnestub Eestil normaliseerida ühiskonnaelu, sõltub väga suurel määral Eesti inimeste käekäik lähimatel aastatel," kirjutab Saar.

Reformierakond: väljumisstrateegia vajab rohkem konkreetsust

Ka suurim opositsioonipartei Reformierakond esitas oma muudatusettepanekud valitsuse koroonakrisist väljumise strateegiale, milles soovitatakse lisada väljumistegevustele rohkem konkreetsust, täpsemad majandusmõõdikud ning majanduse taaskäivitamise plaan.

"Leiame, et strateegia avalikult esitatud versioon tuleb muuta oluliselt konkreetsemaks ning anda avalikkusele selgem arusaam, milliste muutustega pandeemiat kirjeldavate mõõdikute tulemustes kaasneb ühe või teise piirangu leevenemine või tugevnemine. Soovime, et väljumisstrateegiat saaks kasutada teekaardina ühiskonna normaalsusesse naasmisel," öeldakse muudatusettepanekute seletuskirjas.

Kokku soovitab Reformierakonna fraktsioon täiendada strateegiat kümnes punktis. Konkreetsemaks tahetakse muuta majandusmõõdikuid, täiendada kava Eesti-Soome ja Eesti-Läti piiri avamise tegevusplaaniga ning vastata küsimustele, kuidas valmistub riik järgmiseks viirusepuhanguks ning milliseid majandusmeetmeid rakendatakse majanduskriisist väljumisel.

Samuti soovitab Reformierakonna fraktsioon lisada strateegiasse kriteeriumid, millest lähtudes kompenseeritakse eriolukorra mõjud otseselt puudutatud sektoritele ja piirkondadele.

"Eesti inimesed ootavad eriolukorra juhtidelt selget ülevaadet ja põhjendusi, mille nimel tuleb pingutada ja eriolukorra karme piiranguid taluda. Mida hägusemad on eriolukorra juhtide sõnumid, seda tõenäolisem on, et inimesed muudavad oma käitumist ning toimub ühiskonna kontrollimatu ja iseeneslik avanemine. Mõistagi on selline lahendus potentsiaalselt ohtlikum kui läbimõeldud ja koordineeritud lähenemine," märgib seletuskiri.

Valitsus avalikustas "COVID-19 levikust põhjustatud olukorrast väljumise strateegia" eelmise nädala kolmapäeva õhtul ning palus riigikogu fraktsioonidelt sellele täiendusi 27. aprilli hommikul kella üheksaks.