Maris Lauri: kriisist väljumise neli eesmärki ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Maris Lauri
Maris Lauri Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Minu arvates on Eestil praegu tekkinud võimalused, mida targalt kasutades leiame ehk selle Eesti Nokia, Eesti ime, mida me nii kaua otsinud oleme, kirjutab Maris Lauri.

Ma arvan, et kõik soovivad naasta normaalse elu juurde, kus üks viirus ja selle põhjustatud haigus ei segaks enam meie elu. See võiks olla meie kõigi eesmärk ja oma tegevuste seadmisel kuklas hingamas.

Aga me peaksime kasutama ka võimalusi, mida üks kriis alati pakub. Järgnevalt kirjeldan nelja alameesmärgi kaudu – tervis, inimesed, majandus ja ühiskond -, mida see üldine eesmärk tähendab ja millised on mõned kasutamist väärivad uued võimalused.

Tervis

Tervise alameesmärgiga oleme sihini jõudnud, kui koroonaviirus ja sellest põhjustatud haigus on ohjatud tasemeni, mis võimaldab ravida teisi haigusi, ei takista haiglate, perearstide ja taastusravi toimimist ning oleme valmis võimalikuks uueks oluliseks nakatumise kasvuks suutes sellele reageerida viisil, mis ei nõua enam ühiskonnalt väga suuri ohverdusi.

Võime olla rahul, kui raviasutuste järjekorrad on lühenenud kui mitte kriisieelse tasemeni, siis vähemalt ei ole nad sellest palju pikemad. Meil peab olema adekvaatne ja teaduspõhine inimeste tervise jälgimise süsteem, mis võimaldab kiiresti märgata uusi nakatumisi - aga kaugemale vaadates ka muid tervisetrende -, millele me kiiresti ja tulemuslikult reageerida oskame ja suudame.

Selleks, et sihini jõuda, tuleb kindlasti leida lisaraha tervishoiule järjekordade vähendamiseks. Kuid vajalik on ka senisest palju efektiivsem, tulemuslikum ja teadmispõhine inimeste tervist Eestis ja maailmas jälgiv kriisiennetuskorraldus, mis oleks valmis ükskõik milliste viiruste rünnakule adekvaatselt ja ühiskonda frustreerimata reageerima.

Inimesed

Inimesi puudutava alameesmärgiga oleme sihini jõudnud siis, kui me saame käia normaalselt tööl või koolis, veeta vaba aega, käia reisimas ja puhata, pidada sünnipäevasid ja muid tähtpäevi ning koguneda rohkemakesi kui kahekesi.

Võib arvata, et kriis on meid muutnud, isegi kui me seda ise (veel) ei adu. Niisiis ei jõua me tagasi täpselt sellesse seisu, kus kriis meid tabas. Muutunud võib olla see, kuidas, kellega ja millal me puhkame ja suhtleme, ning praegune kodus töötamine ja õppimine jätab jälje sellele, kuidas me tulevikus töötame ja õpime.

Tõenäoliselt loobume mingitest tegevustest ja asjadest, mida me alles hiljuti pidasime oluliseks, võimalik, et liigume rohkem looduses ja hindame lähedasi. Ei tasu unustada, et piirangud on avaldanud inimestele negatiivsetki mõju: hirmud, frustratsioon, koduvägivald ja muugi vajavad vähemalt mõni aeg varasemast palju suuremat tähelepanu.

Majandus

Majanduses oleme jõudnud eesmärgini, kui ta toimib tavapäraselt ehk puuduvad viirusest põhjustatud tõkked inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vabaks liikumiseks, aga see tähendab ka seda, et tööpuudus ja hõive on jõudnud taas normaalsele tasemele.

Majandusliku eesmärgini jõudmine võtab üpris tõenäoliselt teistest eesmärkidest enam aega olles sõltuvuses ka mujal maailmas toimuvast.

On loomulik, et esimene reaktsioon oli püüda hoida ettevõtteid elus ja inimestel töökoht. Nüüdseks on selge, et osad ettevõtted jäävad ellu ja osad mitte, osad peavad end kõvasti väiksemaks tegema ja osad oma tegevusi oluliselt muutma. Mõne ettevõtte tõehetk võib saabuda alles talvel, kuid mõne jaoks on see juba kohale jõudnud.

Karmide ja raskete otsuste ajal, mil paljud asjad muutuvad, on tark keskenduda tulevikule. Tuleb seada kaugem siht ja muuta Eesti majandus senisest palju tootlikkumaks, see tähendab, et tuleb õppida, tuleb rakendada teadmisi ja teadussaavutusi, töötada välja uusi tooteid ja teenuseid, võtta kasutusele paremad töö korraldamise ja juhtimisvõtted, suurendada majanduses paindlikkust ja dünaamilisust ning nii toodete kui ka paiknemise mitmekesisust.

Nutikas on keskenduda digitaliseerimisele, energia- ja ressursimahukuse vähendamisele ning keskkonna- ja inimsõbralikkusele. Praegu on parim aeg alustada muutustega, mis aitavad jõuda kiiremini uude tavapärasusse, sest see kõik võtab aega, kuid kiirelt alustades jõuame varem kohale.

Ühiskond

Ühiskonnana oleme jõudnud eesmärgini, kui Eesti riik ja ühiskond toimivad tavapäraste reeglite järgi. See eesmärk võib tunduda lihtne saavutada – kaotame ära kõik kehtestatud liikumispiirangud ja käitumisnõuded – ning olemegi kohal.

Ühtepidi on see tõesti justkui lihtne, kuid teisalt – olles seotud tihedalt nii tervist kui ka inimesi puudutava alameesmärgiga - võib selleni jõudmine võtta aega, eriti kui kellelgi kuskil on kiusatus või unistus hoida kontrolli enda käes vajalikust kauem. Nii et Eesti ühiskonnal tuleb läbida ka demokraatia test.

Eesmärke seades ning kirjeldades teid, kuidas nendeni jõuda, jõuame sihini kiiremini. Me jõuame sihini ka tugevamate ja targematena. Minu arvates on Eestil praegu tekkinud võimalused, mida targalt kasutades leiame ehk selle Eesti Nokia, mida me nii kaua otsinud oleme, ehk Eesti ime. Aga selleks on vaja, et eesmärgid ja võimalikud teerajad nendeni paneme paika kõik koos, kogu ühiskonnaga, kiiresti ja teadmispõhiselt.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: