Piirangutest loobumise kava ja mõõdikute hetkeseisu saab täpsemalt vaadata SIIT.

Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas (KE) tõi esile, et väljumisstrateegia eesmärk on anda Eestile kriisist väljumiseks terviklik käsitlus ning määrata teaduspõhiselt piirangute leevendamise alused ja etapid.

"Oleme viiruse kontrolli alla saamiseks pidanud koos pingutama ning suutnud seni raskemad hetked ületada. Nüüd saame hakata sammhaaval igapäevaelu juurde tagasi pöörduma, leevendades viiruse mõjusid ühiskonnale ning toetades meie inimeste ja oma ettevõtete toimetulekut, et tulla kriisist välja tugevamana ja ühtehoidvamana," lausus peaminister.

Peaminister lisas, et valitsus hakkab piirangute leevendamise otsuseid tegema igal nädalal.

Ratas rõhutas siiski, et kõigi leevenduste eelduseks jääb ka edaspidi käitumis- ja hügieenireeglite järgimine, näiteks 2+2 reeglist kinni pidamine, vajadusel maskide kandmine ning kätepesu.

"Väljumisstrateegia loob üldise strateegilise raamistiku, mis võimaldab teha kriisist väljumiseks eelkõige valitsuskomisjonis vajalikud juhtimisotsuseid," ütles riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago.

"Strateegia ei kirjuta detailselt lahti erinevate eluvaldkondade kriisist väljumise samme, võimalikke täiendavaid tugimeetmeid, piirangute leevendamisega kaasnevaid täpsustatud käitumisjuhiseid, eritingimusi või muid asjaolusid. Kõik need täpsemad nüansid analüüsitakse läbi edaspidi teistel otsustustasanditel," lisas Kattago.

Väljumisstrateegia täpsustamiseks koostatakse koos partneritega kolm valdkondlikku alamtegevuskava majanduse, tervishoiu ning piiride avamist puudutavate tegevuste kokkuleppimiseks. Temaatilisi tegevuskavasid pikemaks ajavahemikuks hakkavad ette valmistama vastavad ministeeriumid.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostab huvirühmasid kaasates mais 2020 strateegia rakendamiseks majanduse elavdamise tegevuskava ja täpsustab majandusmõõdikuid.

Sotsiaalministeerium koostab hiljemalt 2020 mais COVID-19 põhjustava koroonaviiruse uute puhangutega toimetulekuks, sealhulgas varajase märkamise ja kontaktide jälgimise süsteemi väljatöötamiseks, tervishoiusüsteemi valmisoleku plaani.

Välisministeerium koostab koostöös partnerriikide ja huvirühmadega kaupade ja inimeste vaba liikumise tegevuskava.

Samuti otsustati strateegias täiendada majandusmõõdikute loetelu ning lisada kõrg- ja kutseharidus haridusvaldkonna piirangute leevendamise käsitlusse. Mitmed ettepanekud puudutasid detailselt ka piirangute leevendamise eritingimusi ja juhiseid – need otsustati edastada asjaomastele ametkondadele, kes piirangute leevendamise eritingimusi analüüsivad ja juhiseid välja töötavad.

Eelmisel nädalal saadeti dokument riigikogu fraktsioonidele ja partneritele. Avaliku konsultatsiooni käigus saatsid oma ettepanekud väljumisstrateegiale riigikogu fraktsioonid ning riigikogu liikmed ja ligi 15 valitsusvälist organisatsiooni.

Väljumisstrateegia jaguneb kolme etappi. Esimene neist oli nakkuspuhangu eskaleerumine. Praegu asume meditsiiniliste näitajate poolest teises ehk stabiliseerumise etapis, mil saame hakata kehtestatud piirangutest sammhaaval loobuma. Kolmas etapp on tavaellu naasmine, mis eeldab muu hulgas valmisolekut järgmiseks võimalikuks haiguspuhanguks. 

Kehtestatud piirangud on seatud ajalisse ja prioriteetsuse järjekorda ning seejuures on hinnatud nende mõju nakkuse levikule. Piiranguid hakatakse leevendama sammude kaupa teatud tingimuste täitmisel, kui kokkulepitud mõõdikud seda võimaldavad.

Väljusmistrateegia sattus avalikuks tulles kriitika alla. Selle kriitikud heitsid kavale ette ebaselgust ja seda, et strateegias puudusid kuupäevad.

Siseminister Mart Helme (EKRE) ütles eelmisel nädalal, et täpseid kuupäevi ei saanud valitsus avaldada, sest need oleksid nii-öelda oma elu elama hakanud. Ta kinnitas, et valitsusel on olemas ka detailsem, koos konkreetsete kuupäevadega väljumisplaan.