Valitsus otsustas langetada majanduse abipaketi meetmete hulgas 1. maist diislikütuse aktsiisi, kütusemüüjad lubavad reedest langetada hinda 14,5 senti liitri kohta. Teisipäeva hommikul maksis diislikütuse liiter Tallinnas 1,199 eurot, mis tähendaks hinna langemist vähemalt 1,054 eurole.

Vaht märkis, et diislikütuse hind langeb rohkem ilmselt mai alguses. "Kui mitte reedel, siis järgmisel nädalal võivad hinnad langeda ka alla euro. Ma arvan, et näeme juba sel nädalal postihindu, mis on alla euro," lisas ta.

Bensiinikütuste hinnad langesid juba märtsikuus ning neil suuremat langust ees ei seisa.

Vaht märkis, et siiski võib hind langeda paari-kolme sendi võrra.  "Kui märtsis nägime suurt bensiinihinna langust, siis diisli hind on langenud väikese viitega," sõnas Vaht. "Ma usun, et kui vaadata seda nädalat või järgmist nädalat, siis näeme ka mõningast bensiinihinna langust tanklates. Kui palju – ma julgen arvata paari-kolme sendi jagu."

"Maailmaturu hinna põhjal langeb diisli hind veel täiendavalt ja langeb kindlasti ka bensiini hind. Kas sel või järgmisel nädalalal, aga kindlasti tulevad need allapoole," märkis ta.

Kütusehindade igapäevane kõikumine on peatunud

Vaht märkis, et kui varasemalt oli tanklates näha kütusehindade suuremat kõikumist, siis nüüd süüdistatakse kütusemüüjaid selles, et hinnad püsivad ühel tasemel. "Neli aastat oli periood, kus nägime väga tulist võitlust Eesti kütuseturul," sõnas ta. "See võitlus oli kaunis väsitav kõiki jaoks, kes turul olid."

Praegusel 1,199 euro tasemel on diislikütuse liitrihind püsinud viimased kaks nädalat. Ka 95-oktaanise kütuse hind on püsinud 1,199 eurol.

Alexela juhatuse liikme sõnul ei sõida inimesed koroonakriisi tõttu enam nii palju ringi kui varem ning seetõttu on ka bensiini ostmine väga palju langenud, mis omakorda sunnib hinda stabiilsel tasemel hoidma. 95-oktaanise bensiini müügimahud on märtsikuus aasta varasemaga võrreldes langenud suisa 40 protsenti.

Vaht sõnas, et kütuseettevõtteid on tabanud suur küsimuste laviin. "Ütlen päris rahulikult, et kui võrrelda naaberriikidega, siis meie hinnad on absoluutses Euroopa tipus."

Vahti sõnul on kõrgete kütusehindade taga poliitilised otsused, peamiselt 2015. aasta otsus tõsta iga-aastaselt kütuseaktsiisi.

Diisliaktsiis on Vahti sõnul Eestist kõrgem vaid Iirimaal ja Hollandil. "Siin on hästi palju võrreldud Läti ja Leeduga - Lätis on mitmendat kuud käimas hinnavõitlus ja hinnasõda, seda on ka Eestis olnud."

Üheks põhjuseks kõrgemata kütusehindade taga on lisaks kõrgemale aktsiisile ka erinev biokütuse kohustus. "Kui Eestis on otsustatud täita täies ulatuses nii 10 protsenti biokütuse kohustust kui ka kuus protsenti kasvuhoonegaaside (KHG) vähendamise kohustust, siis Lätis ja Leedus on otsustatud minna "suhkrutrahvi" teed ning maksta KHG kohustuse mittetäitmise eest trahvi," lisas Vaht.

"Seega on Eestis kütusehindadesse arvestatud mõlema viidatud kohustusega kaasnev otsene kulu, kuid samal aja ei tehta seda Lätis ja Leedus," täpsustas ta. "Eesti tarbijad on pandud täbarasse olukorda. Lätis ja Leedus vaadatakse riiklikult piltlikult läbi sõrmede. See on meie poliitiline valik olnud ja poliitikud on nii seda asja sättinud," märkis Vaht.