"Numbrid kõik langevad. Meie hinnang on, et olukord on kontrolli all. Soovitasime valitsusele, et leevendustega edasi minna," üleb valitsuse COVID-19 tõrje teadusnõukoja juht viroloogiaprofessor Irja Lutsar ERR-ile.

Mudelprognoos ei ole nädala jooksul muutunud, tendents on selgelt allapoole nii haigestumiste, haiglasolekute kui ka surmade puhul.

Üksnes haiglapatsientide arv väheneb visalt, kuid selle põhjuseks on pikalt positiivsena püsivad PCR-proovid - haiguspildilt inimene enam haiglaravi ei vaja, kuid kuna nakkusproov on jätkuvalt positiivne, siis olukorras, kus pole teada, kaua inimene nakkamisvõimeline on, hoitakse teda jätkuvalt haiglas. See hoiabki haiglapatsientide arvu prognoositust pisut kõrgemal ja langus on aeglasem.

"Terve Eesti seisukohalt on kõigis piirkondades väga selge langustrend. Täitsa õigustatud on, et neid meetmeid siin leevendatakse. Nädal tagasi veel oli näha, et alla 50-aastaste hulgas oli Tallinnas kasv, aga sel nädalal on see asi muutunud, ka Tallinnas on nakatumised langusele pööranud. Kusagil ei ole praegu kasvu," knnitab ka prgonoosimudelite meeskonda juhtiv matemaatikaprofessor Krista Fischer. "Praeguse olukorra jätkumisel liigub olukord väga kiiresti nulli suunas."

Lutsar sekundeerib: "Tallinn on olnud üsna stabiilne. Tallinn ja Harjumaa on Eesti kõige suurem piirkond, nii et 15 juhtu Tallinnas ei ole täpselt sama, mis 15 juhtu Võrus. Kindlapeale pole Tallinnas juhtude arv tõusnud. Tallinn on noorema elanikkonnaga Eestis, seal hakkab silma, et põevad rohkem nooremad inimesed, kel on haiguse kulg kergem ja ka lõpptulem parem."

Seetõttu on teadlased teinud valitsusele ettepanekuid lubada lapsed mänguväljakutele, inimesed muuseumidesse, kunstisaalidesse jne. Et aga otsus on valitsuse teha, ei taha teadlased oma ettepanekutega ise avalikkuses välja tulla.

"Meetmete leevendamine on valitsuse otsus. Need on loogilised meetmed, neid me tegime," kommenteerib Lutsar seda loetelu. "Kindlasti ei teki seda, kus tuleb üks kindel kuupäev, kus kõik meetmed ära võetakse. Tähtsamad piirangud kaotatakse esimena, vähemtähtsad hiljem."

"Suures osas normaalne elu võiks taastuda, me oleme sellega nõus," ütleb Fischer. "Maikuu jooksul kindlasti. Ma ei näe praegu põhjust, miks neid piiranguid peab hoidma. Mul on tunne, et valitsus ei ole selles üksmeelel ka: mõned tahavad olla ettevaatlikumad."

Ta pooldab seda, et riigipiire veel kinni hoitakse, sest naaberriikides - Rootsis, Venemaal - pole viirust veel kontrolli alla saadud ning oht haiguse sissetoomiseks on jätkuvalt suur. Koolid aga võiks tema hinnangul juba avada, samuti laste mänguväljakud.

"Võiks mõelda küll mänguväljakute avamisele ja usun, et varsti see ka tehakse. Ei pea väga põhjendatuks, et need praegu veel kinni on," ütleb Fischer.

Fischer ütleb, et kõiki piiranguid korraga maha võtta ei saa, sest tõenäoliselt kaasneb piirangute leevendamisega ka mõningane nakkuse tõus, kuid siis pole võimalik kindlaks teha, mis selle põhjustas. Seetõttu tulebki piiranguid jupi kaupa maha võtta ning vajadusel midagi ka tagasi panna.

Meetmete ettevaatlikku leevendamist soovitavad ka rahvusvahelised organisatsioonid. Head kogemust, mis saab, kui meetmed maha võtta, pole veel ühelgi riigil.

"Kui vaja läheb, tuleb meetmeid ka tagasi tuua. Seda nimetatakse ventiililiikumiseks," ütleb Lutsar. "Esialgne plaan on minna samm sammu haaval. Hullem oleks, kui olukord läheb kontrolli alt ära ja tuleb uuesti piirata."

Aga kaua neid meetmeid ja eriolukorda siis hoitakse? Kas seni, kuni haigestumised nulli jõuavad?

"Kõige parem stsenaarium on, et kui vaktsiin tuleb," ütleb Lutsar, tõdedes, et ükski vaktsiin pole veel isegi oma esimest katsetuste faasi lõpetanud. Ja iseküsimus on, kui efektiivne vaktsiin lõpuks saavutatakse.

"Me peame selle viirusega oskama elada. Kui see meil ka ringlema jääb, siis et ta võimalikult vähe meie elu häiriks, et me ei laseks sel viirusel siin vabalt ringelda ja meie meditsiinisüsteem saaks võimalike haigestunutega ka hakkama. Testimisvõimekus peab olema nagu praegu ja kaitsevahendid ennekõike tervishoiutöötajatel olemas," ütleb Lutsar, lisades, et tema teada on mõlemaga praegu Eestis hästi.

Mario Kadastik: mai alguses võib päevas tulla null uut nakatumisjuhtu

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi asedirektor Mario Kadastik ütles teisipäeval "Ringvaates", et praegune alla kümne nakatunu päevas tähendab, et graafikujooned on oluliselt alla langenud ja praegu räägime me juba pigem "sabadest".

"Praegu ma ütleks, et mai alguseks, mai esimene-teine nädal võiks olla see, kus meil mõnel päeval ei tule üldse, mõnel päeval üks (nakatumis)juht. Saba võib minna pikaks, üksikud inimese võivad haigust levitada," rääkis ta.

Ka Kadastik nentis, et piirangutest võiks kiiremini loobuda. "Seda, et kõik täna lahti, seda on natuke vara. Aga selleks, et juunikuuni minna, me küll väga ei tunne, et oleks otsest vajadust," märkis ta.