Eestimaa Looduse Fondi esindaja Maia-Liisa Anton ütles riigieelarve kontrolli erikomisjoni avalikul istungil, et kliimakindla majanduse seadust on Eestile vaja, kuid selles peavad olema tugevad heitevähendamise eesmärgid.

"Suurem probleem on see, et eesmärgid on liiga leebed. Me oleme osa neist eesmärkidest juba saavutanud või saavutame ilma midagi tegemata. Ülejäänu on see, et puuduvad valdkondlikud heiteesmärgid seadusest, nii nagu riigikohtu otsus ette näeb, ja puuduvad selged meetmed selleks, et kuidas sektorite tegevust suunatakse," lausus Anton.

Majandusharude vaated on natuke erinevad, kuid üldiselt vajaksime seadust, mis võimaldaks ettevõtjatel 10 kuni 20 aastat ette vaadata, ütles tööandjate keskliidu asejuht Kai Realo.

"Küll aga seda dokumenti, mida on pakutud välja seaduseelnõuna, me ei saa toetada, sest et see tegelikult ei ole seaduse mõõtudes. Seades eesmärke, tuleks ka seaduses välja tuua, et mil moel plaanitakse neile nii-öelda läheneda ja mis siis juhtub, kui eesmärgid jäävad saavutamata. Et panna see kõik, tulevikuotsused ainult ministri käskkirja või määruse alla, see ei ole meie hinnangul õige," lausus Realo.

Riigikontrolör Janar Holm ütles, et seaduses olevate eesmärkide puudumist ei saa lahendada teekaartidega.

"On ette nähtud teekaardid, aga mis asjad need täpselt on? Riigikohus on ju selgelt öelnud seda, et ainult seadusandja saab seada piiranguid ja ühegi teekaardiga seda teha ei saa. Kolmas asi, mis muret teeb, on see, et igas seaduses on tavaliselt kirjas ka see, et mis on kohaliku omavalitsuse riigieelarvele tulud ja kulud. Ja paraku selles eelnõus seda ei ole," lausus Holm.

Kliimaministeeriumi hinnangul on tegemist raamseadusega. Koostamisel soovisid huvigrupid ühelt poolt konkreetsust, kuid teisalt taunisid sellega kaasnevat ettevõtlusvabaduse piiramist.

"Praegune lahendus (on), kus meil on raamseaduses sektoriülesed eesmärgid ja peamised põhimõtted, mida tuleb riigil jälgida investeeringute tegemisel, seaduste koostamisel. Ja seal kõrval siis teekaardid, mis annavad paindlikkuse üle vaadata ajas neid meetmeid ja sektorite panust, ongi vastusena nendele ettepanekutele, mis protsessist on tulnud," lausus kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas.