Pullerits: suurem osa ajakirjanikest on vasakule kaldu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: SCANPIX BALTICS

Klassikaline puhas uudis on hakanud eesti ajakirjandusest kaduma ja seda on hakanud asendama nõukogulike sugemetega artikkel, kus vasakpoolsete ajakirjanike isiklikud arvamused ja hoiakud kumavad läbi, rääkis ajakirjandusõppejõud ja Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits "Vikerhommikus".

"Pilt on väga halb kahes suhtes. Online-ajakirjandus soosib kiirust, mistõttu on palju vigu - nii trükivigu kui ka faktivigu. Teine väga kurvaks tegev tendents on see, et klassikaline puhas uudis on juba ammu hakanud eesti ajakirjandusest kahetsusväärselt kaduma ja seda on asendanud nõukogulike sugemetega artikkel, kus ajakirjanike arvamused, hoiakud ja suhtumised kumavad läbi. Kumavad vastuvõetamatult minu jaoks läbi. Kumavad vastikult läbi. Ma ei näe enam asjatundlikke ja erapooletuid ajakirjanikke, aga ma näen asjatundlikke ja sotsiaalseks sõdalaseks muutunud ajakirjanikke," ütles Pullerits.

Ta lisas, et suurem osa ajakirjanikke on vasakule kaldu, siis see avaldub ka kogu ajakirjanduspildis.

"Eriti ühe kontserni puhul, aga olgem siin delikaatsed ja jätkem nimed nimetamata. Küllap vähegi kriitilise meelega lugejad saavad sellest aru. See teeb mul tõsiselt harja punaseks, kuna ajakirjandus ei täida enam seda funktsiooni, mis ta klassikaliselt on pidanud täitma, mis ta jätkuvalt peaks täitma - inimesi informeerima. Ajakirjandus on muutunud hoiakuliseks, on muutunud kallutatuks, on muutunud ebaobjektiivseks. Need on kõik väga vastikud ja ma ütleks, et jäledad arengud. See tendents tuleb peatada," ütles Pullerits.

Küsimusele, millest see tuleneb, vastas Pullerits, et ta võib sellele vastates minna osade ajakirjandust õpetavate inimestega nugade peale.

"Olen kuulnud, et see mõttemall, mis noortele inimestele antakse kaasa, mille abil neid kujundatakse, on väga selgelt vasakule kaldu. Ja see on noorte kujunemisiga, 20-ndate eluaastate algus. Õppejõud esinevad autoriteedina. See on sama tendents, mis toimub Lääne ülikoolides. Kui me võtame Ameerika ülikoolid, siis need on ammu muutunud sotsiaalse liberalismi bastioniteks. Need ei ole enam ülikoolid heas klassikalises mõttes, vaid need on ülikoolid, mis kujundavad su maailmavaadet ja alati ühes suunas."

Pullerits lisas, et kui noor inimene on saanud kolm kuni viis aastat pealtnäha ülikoolihariduse raames sotsiaalset ajupesu, siis on selge, millise hoiakuga ta kõrghariduse kantsist lahkub.  

"Ta ei oma enam neutraalset, objektiivset ja kriitiliselt võrdse suhtumisega hoiakut, vaid ta on muutunud kallutatud võitlejaks. See on halb areng."

Samas tunnustas Pullerits Eesti kõrgharidussüsteemi, kus keegi ei ole hakanud piiranguid seadma näiteks tema õpetamisele ja väljaütlemistele.

"Aga vaadates, mis toimub Lääne ülikoolides, kus toimub mittepeavooluliste õppejõudude mahakarjumine ja suukorvistamine, ma ei ole kindel, et ühel hetkel ei hakka ka Eestis selliseid asju toimuma. Praegu ma saan väga vabalt rääkida, ma proovin ka ausalt rääkida ja olen jätnud tudengitele enda otsustamise võimaluse, kuidas nad tahavad maailmas ühte või teist asja näha."

Pullerits suhtus kriitiliselt sellesse, et Eestis toimub ajakirjanike ja suhtekorraldajate koos õpetamine ning tal oli ka kahju, et enamik üliõpilastest valib suhtekorralduse suuna.

"Eks nad saavad minu kursustel aru, kui raske on ajakirjandus. Kui palju isiklikku initsiatiivi ja vastutuse võtmist ja heas mõttes agressiivsust see nõuab. Versus suhtekorraldaja töö, kus sa oled toru, nagu ühes teleseriaalis öeldi. Ajakirjanduses saaksid sa elu muuta, aga suhtekorraldusse minnes oled puhas kaasakulgeja. Ajakirjandusse minnes saad valida ise teemat, mida lugejate ette viia. Mida ajakirjandus pakub, see on palju rohkem usutav kui see, mis tuleb mingist organisatsioonist toru kaudu. See on masseeritud informatsioon, et mõjutada tarbijate käitumist või kujundada mingi ettevõtte kuvandit," sõnas Pullerits.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: