Sotsiaalkomisjoni liikmed said kolmapäeva õhtuks erakorralise koosolekukutse, et arutada eelnõu, mis annaks terviseametile ja valitsusele edaspidi laiemad volitused hädaolukorras, ilma et selleks peaks riigis enne eriolukorda välja kuulutama.

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütleb, et seadusemuudatused loovad hädaolukordade juhtimisel suurema õigusselguse ja annavad valitsusele tõhusamad võimalused hädaolukorra juhtimiseks pärast eriolukorra lõppu.

"Selle konkreetse kriisi ajal oleme näinud, kus erinevatel juristidel on erinevad hinnangud, kellel on õigus üht või teist otsust teha. Kriisi ajal pole selliste vaidluste jaoks aega, nii et hea, kui on seaduses väga selgelt sõnastatud, mis on kellegi roll: kust algab Vabariigi Valitsuse roll, mis on terviseameti õigused, mis on hädaolukorra meditsiinijuhi õigused ja mis on olukorrad, kus Vabariigi Valitsus peaks sekkuma," kommenteeris Kiik.

Erakorraline kogunemine oligi vajalik selleks, et muudatused eriolukorra planeeritud lõpuks ehk 17. maiks vastu võtta. Nimelt on arvestatud võimalusega, et piirangute kaotamine võib viiruse taas levima panna, mistõttu oleks vaja õigusi mõningaid piiranguid kehtestada ka ilma eriolukorda uuesti välja kuulutamata.

"Küsimus on, mil määral sõnastada Vabariigi Valitsuse roll. Täna tekivad eriolukorra juhi õigused siis, kui kuulutatakse välja eriolukord. Valitsus on pandud sundseisu: kui ta soovib ise otsuseid langetada, on vaja eriolukord kehtestada ja sellele juht valida. Hädaolukord seda ei võimaldanud. Edaspidi ei tekiks vajadust või pooleldi kohustust kuulutada eriolukorda välja, vaid olukordadesse saab sekkuda ja lahendada hädaolukorra raames," kommenteeris Kiik.

Kui kolmapäevane koosolek kulus eelnõuga tutvumiseks, siis neljapäeval jätkub sotsiaalkomisjonis juba sisulisem arutelu.

Uue mõiste sissetoomine

Praegu räägib nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus üksnes eriti ohtlikest nakkushaigustest, mille korral saab kasutada karantiini ja teisi piiranguid nagu COVID-19 puhul, kuid see uus haigus ei ole praegu eriti ohtlike nakkushaiguste nimekirjas. Seetõttu soovitakse lisada seadusesse ka mõiste uudne ohtlik nakkushaigus, mis võrdsustataks juba nimekirja kantud eriti ohtlike nakkushaigustega.

Mõiste on vajalik selleks, et uudse ohtliku nakkushaiguse puhul oleks selge, milliseid nakkushaiguse leviku tõkestamise meetmeid võib selle puhul kohaldada. See, kas uudne ohtlik haigus leiab oma koha ka eriti ohtlike nakkushaiguste loetelus, selgub aja möödudes.

Rangemad meetmed on eelnõu koostajate hinnangul asjakohased just uudse ja samas ohtliku nakkushaiguse korral, mille puhul on veel piiratud hulgal andmeid selle nakkuse levikuviiside, peiteaja, haiguse kulu või ravi jms kohta, kuid riigil tuleb astuda samme isikute tervise kaitseks.

Selleks, et haigust saaks käsitleda uudse ohtliku nakkushaigusena, peab see olema suure nakatuvusega, levides potentsiaalselt kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik ning haigusel puudub või ei ole kättesaadav efektiivne ravi, samuti võib haiguse levik ületada haiglate ravivõimekust. Selliseks nakkushaiguseks on osutunud COVID-19.

Selgemad rollid

Terviseametil tekib õigus nii eriti ohtliku nakkushaiguse kui ka uudse ohtliku nakkushaiguse puhul sulgeda asutusi ja ettevõtteid, keelata avalike koosolekute ja ürituste pidamise ning kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid, nagu näiteks 2+2 nõue.

Samuti saab terviseamet edaspidi ise karantiini kehtestada - praegu näeb seadus ette vaid võimalust terviseametil omavalitsusele selleks ettepanek teha.

Tanel Kiige sõnul on praegu olukord, kus osad omavalitsused võivad terviseameti karantiininõudega nõustuda, osad mitte, sellise vaidlemise ja venitamisega aga seatakse inimeste elusid ohtu. Seetõttu on konkreetsus ja selgem rollide jaotus vajalik.

Seega edaspidi saab terviseamet otsustada, kui mõni ühiselamu, hooldekodu või elumaja tuleb karantiini panna. Kui karantiiniga kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele, kehtestab karantiini valitsus. Sellised on juhud, kui karantiini on vaja kehtestada kas terves omavalitsuses (näiteks Saaremaal), mõnel suuremal ja ulatusliku mõjuga alal (näiteks sadamas või lennujaamas) või terves riigis.

Terviseamet saab seadusega õiguse sulgeda epideemia tõkestamiseks ajutiselt koole, lasteaedu ja hoolekandeasutusi, nagu hooldekodud ja kodutute öömajad, nõuda puhastuse läbiviimise korraldamist ettevõtetes, nõuda terviseuuringute või diagnoosimise korraldamist inimestele, kes asuvad haiguskoldes või piirkonnas, kus on oht haiguskolde tekkimiseks, samuti nende lähikontaktsetele, ning sellest keeldumisel õiguse määrata inimene karantiini, aga ka kohustada haiglaid ja hoolekandeasutusi külastuspiiranguid kehtestama.

Täpsustub ka karantiini mõiste. Näiteks võib selle abil piirata inimeste hulka poe müügisaalis.

Karantiininõuete rikkumisest saab karistatav väärtegu, mis aitaks inimesi seadusekuulekalt käituma suunata.

Terviseametil või selle volitatud hädaolukorra meditsiinijuhil tekib õigus anda hädaolukorra lahendamiseks haldusakte tervishoiuteenuse osutajatele ja teistele eraõiguslikele juriidilistele isikutele nende tegevuse ajutiseks ümberkorraldamiseks, kui see on vältimatult vajalik.

Valitsusele antakse võimalus anda hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele korraldusi, kui tegemist on hädaolukorraga, millel on oluline ühiskondlik või majanduslik mõju (nt haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või selle lõpetamiseks).

Arutelu jätkub

Kolmapäeva õhtuga kogu arutelu veel läbi ei saanud, sotsiaalkomisjon koguneb uuesti neljapäeva lõunal, alles seejärel võib otsuseid oodata.

Sotsiaalkomisjoni liige Liina Kersna (RE) ütles, et põhiarutelu käis selle üle, kas välja pakutud meetmed on inimeste põhiõiguste ja -vabadustega ning kohalike omavalitsuste autonoomiaga kooskõlas ning kas seadusemuudatusi peaks arutama sotsiaal- või põhiseaduskomisjon.

"Eriolukorras teeb otsuseid eriolukorra juht. Kui pole eriolukord ja on kohaliku omavalitsuse tasandil kriis, siis otsustab kohalik omavalitsus, näiteks paneb hooldekodu karantiini. Selle seaduse järgi saab selle õiguse aga terviseamet. See tekitaski kõvasti arutelu, kas see on proportsionaalne," kommenteeris Kersna.

Kuna küsimuse all on tervishoiuteemad, pidas justiitsministeeriumi esindaja sotsiaalkomisjoni küsimuse arutamiseks pädevaks, kuid kindlasti konsulteeritakse ka põhiseaduskomisjoniga.

Eelnõu peaks riigikogu suurde saali jõudma esimesele lugemisele 6. mail ja vastu võetama hiljemalt 17. maiks, et järgmisest päevast, mil eriolukord lõppeb, ei tekiks riigiasutustel ja omavalitsustel peataolekut.

Seaduseelnõu muudab hädaolukorra seadust, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust, tervishoiuteenuste korraldamise seadust ning ravikindlustuse seaduse muutmise seadust.