Hädaolukorra seaduse muutmisel terviseametile antav võim pälvib kriitikat ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Riigikogus kiirkorras arutluse all olev hädaolukorra ja nakkushaiguste ennetamise ning tõrje seaduse muutmine on põhjustanud kriitikat ka väljaspool riiigikogu. Vandeadvokaat Leon Glikman kardab, et hädaolukorra sildi all antakse erinevatele ametitele liiga suur võim.

Vandeadvokaat Leon Glikman ütles, et õigusriigi alus on võimude lahusus, mis tähendab, et käsud ja keelud kehtestab riigikogu. Tema hinnangul tahab aga riigikogu kobareelnõuga oma õigused üle anda terviseametile. Glikman lisas, et seaduseelnõus ei ole piirangute seadmine piisavalt lahti kirjutatud.

"Tegemist on väga fundamentaalsete põhiõiguste piiramisega, nagu näiteks koosolekuvabadus, liikumisvabadus, ettevõtlusvabadus. Millest peaks nüüd terviseamet või mõni muu amet juhinduma, see on täiesti arusaamatu," kritiseeris Glikman eelnõu.

Praegusel kujul annaks eelnõu Glikmani sõnul terviseametile piiramatu otsustusõiguse.

"Ta võib näiteks lihtsalt ettevõtte sulgeda ja otsustusprotsess on samas täiesti anonüümne. Me ei tea, mida ta võttis arvesse, kas üldse olukord nõuab terve ettevõtte kinnipanekut," selgitas Glikman sellise seadustamise ohtu.

Tema sõnul on lahti jäetud kirjutamata ka liikumispiirangutesse puutuv. Samasugust kriitikat teeb eelnõule riigikogu opositsiooni kuuluv Reformierakond.

"Tegelikult me peame endale aru andma, et sõltumata sellest, kas meil on eriolukord, nagu täna, hädaolukord, mida siis ka seadus kirjeldab, või üldse mitte mingisugust olukorda, siis just selles viimases - üldse mitte mingisuguses olukorras - antakse terviseametile õigus teha väga olulisi piiravaid otsuseid," põhjendas kriitikat Reformierakonna fraktsiooni kuuluv sotsiaalkomisjoni liige Signe Riisalo.

Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder pole nõus kriitikaga, nagu annaks eelnõuga terviseametile liiga suure võimu. Tema sõnul teeb ametkondade üle järelevalvet ministeerium, ministeeriumi üle valitsus ja valitsuse üle riigikogu.

"Nii et see mehhanism on olemas. Igal ametnikul, kui ta otsuseid teeb, mis tõsiselt võivad riivata inimeste põhiõigusi, peavad olema väga selged lähteseisukohad," ütles Mölder.

Ta selgitas et terviseametile antakse õigus teha lokaalseid sulgemisotsuseid, näiteks õigus sulgeda tehas, kus on nakkusoht, kuid kui asi puudutab kõikide kaubanduskeskuste sulgemist, langetab otsuse valitsus. Eelnõu mõte on panna ühte seadusse need õigused ja kohustused, mis olid seni erinevates seadustes ja määrustes. Ka neis olid kirjas karantiin ning piirangud.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: