Eriolukord on kestnud varsti juba kaks kuud. Järjest sagedamini küsitakse meedias, kui kaua veel peab eriolukorra juht, peaminister Jüri Ratas käima isiklikult sulgemas karantiiniks ühiselamut ja hooldekodu ning manitsema rahvast puhtust pidama, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Selliseid nõuandeid võiks jagada terviseamet, nagu ka määrata karantiini näiteks ühiselamuid, kus nakkus levib, kuid praegu kehtivad nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus ning hädaolukorra seadus terviseametile selleks luba ei anna.

"Kes milliseid piiravaid meetmeid võib rakendada - on see ürituste keeld, on see inimeste või asutuste karantiini panek -, tänane seadusandlus tegelikult terviseametile sellist õigust ja võimalust ei anna. Kui me neid otsuseid oleksime teinud, siis oleks need olnud ebaseaduslikud," rääkis terviseameti peadirektor Merike Jürilo.

Õiguskantsler Ülle Madise ütles, et mitu seadust on kirja pandud eriti segases sõnastuses, näiteks seesama nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, mis kehtib aastast 2003. Seda seadust ei ole suutnud ühtemoodi tõlgendada ka juristid.

"Hetkel, kui see nakkus hakkas Eestisse jõudma, oli eesliini ametnik vastakuti keeruliste juriidiliste vaidlustega erinevate ministeeriumide ja osapoolte vahel. Ei olnud selge, mida ta tohib teha ja mida ta peab tegema," selgitas Madise.

Kuna haiguse levik nõudis kiiret otsustamist ja juriidiliste vaidluste pidamiseks polnud enam aega, tuligi kuulutada välja eriolukord, sest muul moel poleks saanud sel hetkel kehtestada liikumispiiranguid ja panna lukku haiguskoldeid.

"Kui eriolukorraks on alused olemas, et näiteks on vaja kehtestada väga laialdased liikumispiirangud selleks, et saada viirus kontrolli alla, kui on vaja välkkiiret juhtimist, siis ei pea eriolukorda pelgama. Aga nüüd, kui eriolukord peatselt ära lõpeb, siis sealt edasi on loomulikult nõnda, et kõik ametnikud peavad tegema seda tööd, mida nemad tegema peavad," rääkis õiguskantsler.

Valitsus saatis lõppenud nädalal riigikogu sotsiaalkomisjonile ettepanekud, kuidas muuta nakkushaiguste ennetamise ja tõrje ning ka hädaolukorra ja lisaks tervishoiuteenuste korraldamise seadusi. Neid muutmata ei saa eriolukorda lõpetada nii, et vähemalt osa piirangutest jääks kehtima ja ka edaspidi oleks võimalik nakkuskoldes kehtestada kiiresti karantiini. Volitused piirangute kehtestamiseks läheksid terviseametile.

Endine õiguskantsler, vandeadvokaat Allar Jõks küsib, miks ei tulnud valitsus nende muudatustega välja juba kriisi alguses ja miks muudatustega venitati.

"Üks on see, et kriisi ajal poliitikutel meeldib uudiste eeliinil olla. See on arusaadav - see on nende töö, see on nende kapital. Teine võimalus, miks seda seadust võib-olla ei muudetud, on see, et terviseametit ei usaldata. Need mõlemad põhjused seaduste mitte muutmiseks või seaduste muutmise venitamiseks on tegelikult väga ohtlikud," rääkis Jõks.

Peaminister Jüri Ratas ütles intervjuus Postimehele, et kriisi ajal oleks paljud ametid saanud käituda professionaalsemalt. Peaminister ei täpsustanud, mida ta konkreetselt terviseametile ette heidab, öeldes vaid, et võrkpallimängu poleks pidanud Saaremaal toimuma.

Sotsiaalminister Tanel Kiik tunnistas, et kõike võib alati paremini teha, kuid terviseametile paneb ta hea hinde. Kiik ütles, et terviseameti tööd takistasid just õiguslikud vaidlused.

"Kui peaks nüüd hinnangut andma, siis võiks öelda, et see on kas tugev neli või isegi viis miinus, sest me oleme suutnud ära hoida tõesti halvemad olukorrad, raskemad olukorrad. Eriti, kui me räägime Mandri-Eestist, siis siin võib öelda, et olukord ongi olnud algusest peale kontrolli all," ütles Kiik.

Terviseameti juht Merike Jürilo tunnistas, et terviseamet on tunnetanud poliitikute survet ning ameti tehtud otsuseid on tulnud palju selgitada.

"Riigi tasandil elutervet ja toetavat diskussiooni oleks kindlasti rohkem vaja. Võib-olla riigi tasandil on väga palju vastandumist. Samas kui siin ametis olles ma näen, et minu rakendustasandi koostöös on hästi palju toetust ja koosmõtlemist ja ka koos vigadest õppimist," rääkis Jürilo.

Seadusemuudatuses, mis nüüd riigikogu sotsiaalkomisjonile on esitatud, on kirjas mõiste "uus ohtlik nakkushaigus". Praegu kehtiv seadus andis terviseametile õiguse keelata ja piirata tegevusi vaid siis, kui tegu on nakkusega, millesse surevad vähemalt pooled nakatunutest.

Jõksi hinnangul oleks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust pidanud muutma varasemad valitsused juba aastaid tagasi.

"Ma arvan, et see natukene lõhnab selle järgi, et kuskil on ametialane lohakus või poliitiline lohakus. Mina vaataksin siin eelkõige sotsiaalministeeriumi poole sellepärast, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus ja terviseameti valmisolek on sotsiaalministeeriumi vastutusalas. Ma ei taha kedagi - ühtegi ministrit ega ametnikke - süüdistada, aga on arusaadav see, et alkoholismi ja liigsöömise vastu ja apteekide vastu on lihtsam võidelda kui teha sellist musta tööd, et valmistuda võimalikuks kriisiks," kommenteeris Jõks.

"Tõepoolest, kindlasti üks õppetund, mille me oleme saanud, on see, et seadusandlus, mis vajabki pidevat kohandamist, pidevat täiendamist, tulebki siin üle vaadata," ütls Kiik.