Häda parlamendis hädaolukorra seaduse hääletamise pärast ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1589288340000 | amCalendar}}
Foto: Erik Peinar/ riigikogu kantselei

Fraktsioonid on lugemise käigus käest läinud hädaolukorra seaduse üle hääletamise eelõhtul segaduses, kuidas sellega edasi minna. Seadus on vaja vastu võtta nädala lõpuks, kuid see sisaldab soovimatut punkti, mille ka 11 koalitsioonisaadikut sisse hääletas, andes hädaolukorras valitsuse käest võimu ootamatult terviseametile ära.

Reformierakonna fraktsiooni ettepanku - anda hädaolukorda ohjavale ametile, praeguses kriisis terviseametile volitusi juurde - poolt hääletanud, kuid sellega kaasas käinud punktina tähtajalise piirangu vastu hääletanud koalitsioonierakondade saadikud on pannud parlamendi keerulise valiku ette.

Eriolukord lõppeb selle nädalaga, selleks kiiruga kokku klopsitud hädaolukorra ja nakkushaiguste ennetamise ning seire seadus peaks edasisi toiminguid juriidiliselt juhtima, kuid seaduse mõte läks selle unarhääletuse tulemusel töö käigus pahupidi. Nüüd ei taha ka Reformierakond enam selle poolt hääletada, koalitsioonisaadikud aga otsivad väljapääsu, mida teha seadusega, mida nad sisuliselt ei toeta, ent mida on vaja eriolukorrale järgneva hädaolukorra õigusliku raamistiku ohjamiseks. Seaduse kolmas lugemine toimub kolmapäeval, eriolukord lõppeb pühapäeval.

Kunnas: käsuahel on vajalik

Üks Reformierakonna parandusettepaneku poolt hääletanud koalitsioonisaadikutest on Leo Kunnas (EKRE). Endise sõjaväelasena on ta selgete käsuahelate poolt. Talle ei meeldinud seaduse sõnastuses olnud jagatud vastutuse printsiip, kus hädaolukorda ohjab valitsus.

Just seetõttu ta terviseametile hädaolukorraks juhtimise andmise poolt hääletaski ega nõustu toimunut tööõnnetuseks nimetamast.

"Hääletasin tõesti selle poolt sellepärast, et see puudutas juhtimist. Juhtimisskeem peaks olema ühene, kollektiivselt ei saa seda teha. Kui seda ei tee valdkonda juhtiv minister, siis peaminister," selgitas Kunnas, miks ta ei soovinud, et hädaolukorras annaks korraldusi valitsus tervikuna.

Selle juhtimismudeli ajalist piiramist ta samas seadusesse ei soovinud. Ta möönab, et on kriitiline terviseameti suhtes, eriti kuidas nad eriolukorra alguses kriisi ohjamisega toime ei tulnud, kuid seadusesse sätestatakse põhimõte, mitte konkreetse personaalia küsimused.

Esmaspäevase hääletuse tulemusel on olukord seaduses selline, et hädaolukorras ei saa valitsus terviseameti juhtimist üle võtta.

Kunnase hinnangul ei saa terviseamet sellega liiga palju jõudu.

"Siin pole küsimus jõus. Terviseametil on küllalt suured volitused juba praegu," leiab Kunnas.

Samuti ei pea ta hääletustulemust praagiks.

"Ma arvan, et siin ei ole küll mingi praagiga tegu. Homme see seadus jõustatakse. Loomulikult me toetame seda," ütleb Kunnas.

Helme: Reformierakond korraldas psühholoogilise thrilleri

EKRE fraktsiooni aseesimees Helle-Moonika Helme nii kindel ei ole. Tema sõnul otsustab EKRE oma seisukoha hääletuseks kolmapäeval kell 11 toimuval koosolekul.

Ta ise hääletas Reformierakonna fraktsiooni muudatusettepaneku vastu, kuid ei mõista hukka neid koalitsioonisaadikuid, kes poolt hääletasid - ainuüksi EKRE-st oli neid kaheksa, lisaks kolm Keskerakonnast -, leides, et see juhtus kogenematusest.

"Hommikul kusagile autoga minnes võite teha kõksu ja võite jäädagi näpp suus sinna juurdlema, miks see toimus. Praegu oleme samas olukorras, aga selle üle juurdlemine on suhteliselt mõttetu. Ammugi ei saa kedagi süüdistada," ütleb ta. "Meil on liikmeid, kes on esimest korda riigikogus. Riigikogu saalis peab alati väga tähelepanelikult kuulama, kui käib mingi hääletus, teadma, et eituse eitus on jaatus, vahel mõni asi on muutmise muutmise muutmise seadus jne. See ongi keeruline. Pead väga täpselt kuulama ja väga täpselt teadma."

Ta on kujunenud olukorrast frusteeritud, kuid ei taha jääda süüdlasi otsima. Kui, siis näitab ta näpuga Reformierakonna fraktsiooni poole.

"See psühholoogiline thriller, mida Reformierakonna poolt 1,5 tundi siin eile korraldati – see oli üsna vastik. Enne veel pikalt eelnõu kallal näägutamist," ütleb Helme. "Vaimne õhkkond oli eile väga kummaline ja ärev. Võib igasugu asju sellises olukorras juhtuda. Riigikogus kõik on lihast ja luust inimesed."

Samas leiab ta, et samuti seadusemuudatuse poolt hääletanud Keskfraktsioonist liikmed Jaanus Karilaid ja Andrei Korobeinik on kogenud poliitikud, kes pidanuksid endale aru andma, mida nad teevad.

"Neid ei saa küll süüdistada selles, et on kogenematud või ei tea, mida tähendab kellegi muudatusettepanek või kui juhtkomisjon palub jätta muudatusettepaneku arvestamata. Neil peaks see olema juba lihasmälus," leiab Helme.

Helme ütleb, et ilma Reformierakonna parandusettepaneku sissehääletamiseta oleks saanud südamerahuga seaduse poolt hääletada.

"Kuna nüüd väga põhimõtteline asi läks sisse, siis saavutas Reformierakond nüüd selle, mida nad võib-olla isegi ei tahtnud saavutada. Mul oleks väga huvitav teada, mismoodi Reformierakond homme ise hääletab," ütleb Helme.

Ta nimetab olukorda suureks segaduseks.

"Seal oli kaks punkti. Inimesed, kes hääletasid Reformierakonna parandusettepaneku poolt, oleksid põhimõtteliselt pidanud hääletama ka nende teise muudatusettepaneku poolt. See on sisuline praak, sest seal on kaks punkti, mis räägivad teineteisele vastu. Esimene läks nagu läks ja teine ei läinudki läbi, seetõttu siis üks punkt sööb nagu teise ära. Huvitav olukord," hindab Helme. "See on seadusandlik praak ja tõenäoliselt president ei saagi seda seadust välja kuulutatada, sest see seadus ei lahenda seda olukorda, milleks see tehti."

Helme hinnangul pidanuks seaduse algsel kujul vastu võtma, et saanuks saanuks eriolukorra ära lõpetada.

"Siin tuleb mõtelda nüüd mitte enam sammhaaval, vaid B, C ja D, kuidas sellest olukorrast välja tulla. Seadus oligi lahendatud suures osas selleks, et kuidas me selle olukorraga edasi läheme, kui eriolukord ära lõppeb, et mingeid seaduse- ega käsuliiniauke ei tuleks. Oleme olukorras, kus peabki väga ruttu otsustama. Sisendid pole enam need mis eile, kõik on pidevas muutumises. Olukord läheb ju edasi, kui piirid lahti teeme – siin võib veel igasuguseid asju juhtuma hakata, kui pole seadusandlikku raamistikku," leiab Helme.

Peitusemäng Karilaiu ja Korobeinikuga

Jaanus Karilaid ja Andrei Korobeinik ise ei taha üldse kommenteerida, miks nad Reformierakonna muudatusettepaneku poolt hääletasid. Telefonist teemat kuuldes lubavad nad kirjalikult kommenteerida.

Karilaid saadab ühel hetkel kirja, et tal on tööd palju ja nii kiiresti vastata ei jõua. Selle tõestuseks esitab oma tööplaani järgmisteks tundideks.

Korobeinik aga ei vasta ka pärast riigikogu istungi lõppu, kuigi lubas. Uuesti helistades teatab, et Karilaid pidi nende mõlema eest vastama ning imestab, miks ta seda juba teinud ei ole, kuigi omavahel lepiti selles kokku tund aega varem. Kommentaariks ütleb ta vaid, et Keskfraktsioon kavatseb kolmapäevasel kolmandal lugemisel eelnõu poolt hääletada.

Karilaid saadab mõni aeg hiljem SMS-i, kus annab teada, et Korobeinik tahtnud hoopis ise fraktsiooni aseesimehena teemat kommenteerida.

"Aga homme toetame 165 SE (hädaolukorra ja nakkushaiguste ennetamise ning seire seadus - toim), see võetakse vastu. Homme on kõik vajalikud hääled olemas," teatab Karilaid sõnumiga.

Isamaa hääletab vaatamata kriitikale poolt

Ka Isamaa fraktsiooni liige Aivar Kokk ütleb: "Hetkel fraktsiooni enamus on poot."

Fraktsiooni esimees Priit Sibul kinnitab erakonna ühtsust: "Kuna me eile ei toetanud katkestamist, siis toetame seaduse vastuvõtmist."

Ta möönab, et on ka ise olnud terviseametile täiendavate volituste andmise suhtes kriitiline, kuid ei näe põhjust seepärast seadust maha hääletada.

"Eilne apsakas, mis sisse läks, seda kindlasti ei aita, aga mulle tundub, et kuna meie kõige olulisem eesmärk on pähapäeval eriolukord lõpetada, siis on see mõistlik teha. Kui see seadus välja kuulutatakse, siis on oluline see apsakas lihtsalt pärast ära parandada," leiab ta.

Sotsid otsustavad hääletamise kolmapäeval

Sotsiaaldemokraadid otsustavad kolmapäevasel koosolekul, kas toetada eelnõu või ei.

"See on tulnud viimasel hetkel, ülepeakaela ja tegelikult sisuliseks aruteluks aega ei ole antud. Koalitsioon on ignoreerinud opositsiooni ettepanekuid ja dialoogi," selgitas SDE fraktsiooni esimees Indrek Saar "Aktuaalsele kaamerale".

Reformierakond hääletab vastu

Reformierakonna fraktsiooni esimees Kaja Kallas ütles, et fraktsioon on praegusel kujul hädaolukorra ja nakkushaiguste ennetamise ning tõrje seaduse eelnõu vastu, sest sisse hääletati vaid üks nende ahest teineteist täiendavast parandusettepanekust, mis üksi ei toimi.

"Oleme selle eelnõu vastu," võttis Kallas kokku fraktsiooni seisukoha enne kolmapäevast kolmandat lugemist.

"Meil oli kokku kuus muudatusettepanekut. Mõned koalitsiooni saadikud läksid toetama neist ühte, mis tegelikult kogumist väljavõetuna ei olnud mõistlik. Siis oleks tulnud toetada vähemalt veel üht muudatusettepanekut," selgitas Kallas.

Kallase sõnul peab inimeste põhiõiguste piiramine olema põhiseadusega kooskõlas ja proportsionaalne ning ajaliselt piiratud.

"Tegime ettepaneku, et see seadus oleks ajaliselt piiratud. Me arvame, et terviseamet ei ole veel valmis täiendavateks õigusteks," selgitas Kallas.

Tal on oma teooria, miks mõned koalitsioonisaadikud Reformierakonna ühe parandusettepaneku sisse hääletasid ja sellega segaduse tekitasid, millega terviseametile väga suur võim antakse: "Taust on ilmselt see, et EKRE tahab selle asja kummuli keerata. Küsimus on, kuidas nad lõppkokkuvõttes hääletavad."

Seega hääletasid terviseameti volituste laiendamise vastu olevad koalitsioonisaadikud Kallase arvates meelega valesti, et seaduse tekst muutuks nonsensiks, nii et koalitsioon tahaks selle tervikuna ümber teha.

"Ei kujuta ette, kuidas nad saavad selle poolt hääletada, kui nad leiavad, et terviseametile ei saa rohkem volitusi anda," põhjendas ta.

Kallase sõnul saanuks seadusepraaki kohe teisel lugemisel parandama hakata.

"See on ikkagi valitsuskoalitsiooni käkk. Kõige õigem oleks olnud see teine lugemine eile katkestada, siis olnuks võimalus seda veel muuta. Seda soovitasid ka sotsiaalkomisjoni ametnikud, kes ütlesid, et siis oleks saanud seda veel muuta," ütles Kallas.

Tema sõnul oleks eelnõu teise lugemise katkestamise korral saanud kutsuda samaks õhtuks kokku sotsiaalkomisjoni erakorralise istungi, kus saanuks vajalikud parandused teksti ära teha. Neljapäeval oleks saanud teha juba uuesti teise lugemise ning reedeks kokku kutsuda erakorralise istungi eelnõu kolmandaks lugemiseks. Sedasi saanuks juriidiliselt korrektne seadus eriolukorra lõpuks vastu võetud.

"Kuna me olime teinud katkestamise ettepaneku, siis hoia selle eest, et nad oleksid opositsiooni ettepanekut toetanud! Sellised mängud käivad siin, eks nad peavad seda suppi nüüd ise siin sööma," võttis Kallas koalitsiooni reaktsioonid kokku.

Helle-Moonika Helme selgitab, miks koalitsioon ettepanekuga kaasa ei läinud: "Ei, protseduuriliselt nii ei saa – kui lugemise katkestad, siis katkestad. Siis poleks saanud eelnõu kolmapäevaks kolmandale lugemisele saata ja siis poleks jõudnud sel nädalal enam seadust vastu võtta, aga esmaspäevast lõppeb ju eriolukord."

Priit Sibul aga annab mõista, et otsus Reformierakonna ettepaneku vastu hääletada oli põhimõtteline: "Eile seda ei otsustatud, otsustati teine lugemine lõpetada. Uus võimalus on homme. Kui see seadus suudetakse vastu võtta, on üks, kui ei, siis on teine tee."

On need koalitsioonihääled siis kolmapäevaks koos?

"Ma eeldan, et on jah," ütleb Sibul.

 

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: