Hädaolukorra seaduse teisel lugemisel hääletati praak sisse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1589218140000 | amCalendar}}
Foto: Priit Mürk/ERR

Riigikogu lõpetas esmaspäeval hädaolukorra seaduse teise lugemise, millega juhtus aga tööõnnetus: sisse hääletati vaid üks kahest Reformierakonna parandusettepanekust, mis õiguslikult toimiksid üksnes koosmõjus. Tulemuseks on ebakorrektne seadusetekst, mis tuleb nüüd kas vastu võtta või otsast alustada, kuid sel juhul ei jõua seadust enam eriolukorra lõpuks vastu võtta.

Reformierakond tegi hädaolukorra ja nakkushaiguste ennetamise ning tõrje seaduse muutmise teisel lugemisel kaks muudatusettepanekut, mis pidid seadusesse sisse minema koos, et neil mõte sees oleks. Riigikogu hääletas aga sisse neist vaid ühe, mistõttu pole seaduse tekst enam korrektne. Riigikogu peab nüüd kas hääletama vigase eelnõu seaduseks või alustama sellega otsast peale.

Ka Reformierakonna fraktsioon ise ei ole tekkinud olukorra üle õnnelik, sest seaduseelnõus on sees nüüd praak.

Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku seadustada kavandatavad muudatused, millega hädaolukorda haldav allasutus - praeguses kriisis terviseamet - oleks saanud piiramatud volitused üksnes piiratud tähtajaks ehk aasta lõpuni, mil peaks valmima uus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduseelnõu tekst.

"Valitsuskoalitsioon, täpsemalt mõned EKRE saadikud, toetas tänasel meditsiiniseadme seaduse kobareelnõu arutelul üht Reformierakonna muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga võetakse valitsuselt eelnõuga kavandatud pädevus sekkuda hädaolukorra ajal terviseameti otsuseprotsessi. Ehk kui eriolukord saab läbi, aga jätkub hädaolukord, jääb terviseametile, nagu praegugi, õigus anda korraldusi valitsus- või kohaliku omavalitsuse asutustele ja valitsus seda mõjutada ei saa," selgitas Signe Riisalo.

"Reformierakonna vaatest võiksime me olla õnnelikud, et meid toetati, aga paraku ei leidnud toetust meie ülejäänud, sh sama muudatusega seotud ettepanekud, mis lõpptulemusena tekitab tohutu segaduse ja jätab seadusesse sisse ka ühe vea, kus viidatakse paragrahvi punktile, mida enam olemas ei ole. Seetõttu toetasime riigikogus seaduse teise lugemise katkestamist, mida end kogunud koalitsioon aga enam ei toetanud," selgitas Riisalo juhtunut. "Ettepanek 1 ja 2 on omavahel sõltuvas seoses, need eraldi ei toimi. Meie muudatustepakett oli terviklik."

Nüüd on seadus küllaltki kurioosses olukorras: nimelt peab parlament kas võtma vastu vigase seaduse või sellega otsast peale alustama. Samal ajal räägib valitsus, et esmaspäeval on plaan eriolukord lõpetada ja selleks ajaks peaks seadus juba kehtima. Seaduse eelnõu peamise eesmärgina on valitsus nimetanud õigusselguse loomist, kuid vigase sõnastusega seadus on selle eesmärgiga vastuolus.

"Juhtus praegu see, et 2017. aastal vastu võetud hädaolukorra seaduse algne mõte ja seaduseandja tahe, et juhtiv asutus saab teha otsuseid, säilis. Selle eelnõuga oli valitsusel soov anda terviseameti üleselt õigus Vabariigi Valitsusele korralduste andmiseks. See nüüd kukkus eelnõust välja. Jäi seadusandja algne tahe aastast 2017, mida Vabariigi Valitsus on ka ise selle riigikogu koosseisu ajal üle kinnitanud. Meil on veel teine eelnõu menetluses – riigikaitse seadus – kus hädaolukorda juhtiv asutus teeb ka iseseisvalt neid otsuseid, mis puudutab piiranguid," lisas Riisalo. "Tekkinud olukord näitab, mis juhtub, kui seadusloomega tegeleda kiirustades ja ilma analüüsita."

Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder kommenteeris, et Reformierakonna parandusettepanekuga hääletati sisse muudatus, mis annaks terviseametil võimu rohkem, kui see eelnõu algatajatel kavas oli.

"See muudab seda, et terviseamet saab veel rohkem volitusi juurde. Et kui enne oli eelnõusse sisse kirjutatud see, et suure majandusliku või ühiskondliku mõjuga otsuste puhul peab neid korraldusi andma Vabariigi Valitsus, siis täna see Vabariigi Valitsuse roll seal kaob ära ja neid otsuseid saab sisuliselt ainuvõimalikuna teha terviseamet," ütles Mölder.

Sisuliselt tähendab see, et terviseamet võib näiteks anda korralduse sulgeda kõik kaubanduskeskused.

"Selle muudatusettepaneku tulemusena saab terviseamet teha suuri otsuseid, millel on suur majanduslik mõju. ja eks nad siis peavad neid otsuseid ka paremini põhjendama," lisas Mölder.

Muudatusettepaneku läbiminekut suures saalis nimetab Mölder demokraatia võiduks.

"See oli opositsiooni ettepanek, mida juhtivkomisjon ei toetanud, mida ka koalitsioon ei toetanud. Paraku suur saal ja selles mõttes demokraatia said võidu ja päris suur hulk koalitsiooni saadikuid otsustas opositsiooni ettepanekut toetada, mis keerab tegelikult selle eelnõu sisu ja mõtte pea peale," ütles ta. "Eelnõu lugemine on uuesti kolmapäeval suures saalis ja nüüd tuleb jälgida, kas ebakõlad, mis jäid sinna sisse, annab presidendile põhjust eelnõu mitte välja kuulutada."

Seda, et võim lähekski terviseametile üle, Mölder ei pelga.

"No riigikogu saab alati selle võimu tagasi võtta, seadust on võimalik alati muuta, parandada, kasvõi homne päev anda eelnõu uuesti menetlusse," põhjendas ta.

Riigisekretär Taimar Peterkop ütles "Aktuaalse kaamera" otsestuudios, et terviseametil on eri seaduste abil pädevus hädaolukordades ohjad haarata juba olemas, kuid õigusselguse huvides oli plaan need ühte seadusesse lahti kirjutada, et eri ametnikud neid erinevates seadustes erinevalt ei tõlgendaks, nagu eriolukorra alguses juhtus.

"Muudatusi on vaja, muidu poleks eelnõu menetlusse võetud. Seadustepaketti on vaja, et eriolukorrast sujuvalt välja tulla ja olla valmis, kui viirus uute lainetena sügisel tagasi peaks tulema," kommenteeris Peterkop.

Riigikogus juhtunut soovib ta rahulikult vaadata. Ta möönab, et kui poliitikute mure oli, et terviseametile anti liiga palju õigusi ja valitsusele tuleks anda rohkem, siis hääletusel juhtus vastupidi.

"Kerge dissonants siin oli tõesti," hindas ta.

Riisalo lisas, et ehkki terviseametile täiendavate volituste andmist on kritiseerinud nii Isamaa kui ka mitmed EKRE saadikud, võib vigane seadusetekst saada kolmapäeval riigikogus siiski poolthääled kokku, misjärel läheb see presidendile väljakuulutamiseks, kes võib aga leida, et seadus on põhiseadusega vastuolus või siis viidata ebakorrektsusele seaduses, jättes seaduse välja kuulutamata.

"Meil on keeruline õiguslik situatsioon," möönab Riisalo. Kuid tema sõnul võimaldab eriolukorrast õiguslikult väljuda ka praegune seadusandlus, milleks on lausa kaks võimalust: ühel juhul oleksime me õiguslikult eriolukorras edasi, aga eriolukorra juht saab piirangud kaotada, vastavalt olukorrale, või siis jätkata hädaolukorraga, mis jätab terviseametile nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel samuti piisava otsustusõiguse.

Peterkop nõustus, leides, et õiguslikult on võimalus näiteks eriolukorda jätkata, nii et kõik eriolukorra meetmed lõpetatakse ära.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: