Ruuben Kaalep: hädaolukorra seadusega toimunu ei ole praak, vaid demokraatia ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ruuben Kaalep
Ruuben Kaalep Autor/allikas: Riigikogu

Koalitsioonisaadikud kiitsid mõistliku ettepaneku heaks, tasakaaluks aga hääletati ebamõistlik maha, kirjutab Ruuben Kaalep kommentaariks ERR-i uudisele "Hädaolukorra seaduse teisel lugemisel hääletati praak sisse".

Olin esmaspäeval nende EKRE saadikute seas, kes hädaolukorra seaduse arutelul andsid oma poolthääle Reformierakonna esitatud muudatusettepanekule, mis täpsustab hädaolukorra juhtimisskeemi.

Tegin seda lähtudes loogikast, et kriisiajal kiiruga kokku klopsitud eelnõude mõistlikumaks muutmine on meie kõigi huvides, ükskõik kas ettepanekute esitajaks on koalitsioon või opositsioon. Seda kummastavam on meediast lugeda seisukohti, nagu oleks erakondadeülese mõttevahetuse tulemuseks seadusesse hääletatud praak, sest opositsiooni ülejäänud ettepanekud jäid täiskogu toetuseta.

Muudatusettepanek, mis toetust leidis, lähtus riigikaitsekomisjoni seisukohtadest. Nimelt on riigikogu menetluses parajasti ka riigikaitseseadus, mille üks eesmärke on kriisiolukorras selgete käsuliinide ja juhtide-vastutajate iseseisva otsustusvõime tagamine.

Konkreetse juhtimisahela puudumine tähendab kaost. Nii sai ka hädaolukorra seaduses korralduste andmise õigus delegeeritud valitsuselt (kollektiivne organ) olukorra lahendamist juhtivale asutusele, et otsustamine ja vastutamine püsiks samade isikute ringis.

Kuid see ei tähenda, et valitsuse käed peaksid olema seotud olukorras, kus hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus oma ülesannetega hakkama ei saa või tegutseb ebaadekvaatselt. Kõige sisukam hädaolukorra seadust puudutav kriitika ongi suunatud sellele, et seadus annab terviseametile põhjendamatult palju võimu.

Reformierakonna esitatud teine muudatusettepanek oleks seadusest eemaldanud lõike, mis võimaldab valitsusel vajaduse korral lükata edasi hädaolukorras antud korralduste jõustumist. Tegemist on olulise lõikega, mis tasakaalustab valitsusele ja ametnikele antud võimu ning tagab, et kriisijuhid ei saa oma volitusi valitsusest mööda minnes kuritarvitada.

Erinevalt esimesest ettepanekust ei leidnud selle lõike väljajätmine riigikogu toetust. Seepeale on reformierakondlased rahvaesinduse hääletustulemust nimetanud seadusepraagiks ja väitnud, et ilma mõlemat ettepanekut vastu võtmata kaotavad mõlemad mõtte.

Tegelikult on vastupidi: koalitsioonisaadikud kiitsid mõistliku ettepaneku heaks, tasakaaluks aga hääletati ebamõistlik maha. See peaks olema õppetunniks nii koalitsioonile kui ka opositsioonile: põhimõttel "kõik või mitte midagi" riigiasju ajada ei saa. Demokraatia käib just nii, nagu riigikogu esmaspäeval näitas.

Küll aga viitab tekkinud segadus, et kiirkorras valminud eelnõul on mitmeid küsitavusi. Sellistel kobareelnõudel kipub olema lai tõlgendamisruum, mis muutub ohuks, kui ühel või teisel instantsil on ebaproportsionaalselt suur voli põhiõiguste ja -vabaduste piiramiseks. Vastuvõetud muudatusettepanek aitab seda tasakaalustada, kuid ei saa kätt südamele panna, et küllaldaselt.

Kindlasti just sel põhjusel on seaduseelnõu kritiseerinud mitmed kodanikuühendused nii liberaalselt kui ka konservatiivselt tiivalt ja rahvaalgatus.ee lehel on selle vastu kogutud üle 1500 allkirja.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: