Varem viiruse läbi põdenud inimeste vereplasma võib COVID-19 haiget aidata ravi esimeses faasis ehk viiruse paljunemist maha suruda, et ära hoida põletikku ja kopsukahjustust.

"Plasma sisaldab neid antikehi ja me manustame neid juba valmis antikehi patsiendile, kes on haigestunud COVID-isse ja loodame, et need paljunevad teises inimeses," selgitas Tartu ülikooli anestesioloogia ja intensiivravi dotsent Juri Karjagin.

Karjagini sõnul ei saa siiski veel kindlalt väita, et vereplasma koroonaviirusesse nakatunuid aitab, kuid mitmed riigid on otsustanud seda ravimeetodit uurida. Doonorid peaksid aga arvestama, et enne verekeskusesse minekut tuleks konsulteerida arstiga.

"Need inimesed on oodatud verekeskusesse, kui nad on käinud haiglas ja saanud sealt arsti suunamise. Ise ükski doonor ei ole verekeskusesse oodatud," lausus Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse juhataja Ave Lellep.

Seega et leida sobivad patsiendid, vesteldakse enne viiruse läbi põdenud vabatahtlikega telefoni teel ning kutsutakse nad visiidile, et selgitada antikehade olemasolu nende veres ja sobivus uuringuks.

Esimese visiidiga minimeeritakse risk, et vabatahtliku plasma võib hiljem ohtlik olla.

"Osa neist me kutsume teisele visiidile, kus toimub juba plasma annetus, mis saab toimuma Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuses ja kus igalt doonorilt võetakse afereesi käigus kuni 720 milliliitrit plasmat," selgitas Tartu ülikooli kliinikumi hematoloogia osakonna juhataja Ain Kaare.

Kui vereplasma käes, algavad uuringu kliinilised katsed 20 hospitaliseeritud patsiendi peal, kes koroonaviirusega parasjagu võitlevad.