Suurtoitlustajad valmistuvad suurteks koondamisteks
Suurte toitlustusettevõtete käive on eriolukorras vähenenud pea olematuks, nii et kui valitsus töötukassa abipaketti ei pikenda, seisavad palgatoetuse lõppedes maikuus ees koondamised, et ise ellu jääda.
Daily kaubamärgi all sadades koolides, lasteaedades ja ärihoonetes tegutsev Baltic Restaurants toitlustas enne kriisi iga päev umbes 50 000 suud. Ettevõte pidas erinevate kaubamärkide all kohvikuid ka Tallinna lennujaamas, praamidel ja kaubanduskeskustes. Need on kõik praegu suletud.
Praegu tegeleb ettevõte peamiselt oma toitlustatavates Tallinna koolides kuivtoidupakkide koostamise ja mõnedes teistes omavalitsustes sooja koolitoidu valmistamisega, ent töö maht on varasemaga võrreldes pea olematuks kahanenud. Käive on kukkunud 95 protsenti.
"Enne kriisi oli meil 140 filiaali, millest 99 protsenti on kinni. Mõnedes üksikutes tehastes või ärimajades midagi toimub, aga põhiliselt on ikka suletud," ütleb Baltic Restaurants Eesti AS tegevdirektor Aaro Lode. "Meil ju koolid, lasteaiad, lennujaam pandi kinni, praamide peal lõpetati toitlustamine ära, ärimajades sisuliselt toitlustus katkes. Ehk siis järele on jäänud kuskil viis protsenti."
Juuniks lõppeb ka see vähenegi töö, koolid avavad end alles septembrist. Seetõttu seisavad paratamatult ees koondamised, kui just valitsus töötukassa abipaketti ei pikenda. Kuuesajast töötajast jääb alles sadakond.
Lode ütleb, et kui turismisektorile ja restoranidele on valitsuses välja töötatud konkreetsed abimeetmed, siis haridusasutuste toitlustajate kitsale ringile midagi sellist ei ole, tuleb leppida üksnes töötukassa abiga.
"Mis kõige kurvem, siis puudub ka organisatsioon, kellega konkreetselt sellest rääkida ja kes meie ettepanekuid kuulaks. Võib küll iga kohaliku omavalitsuesga eraldi rääkida, aga see on väga ajumahukas ja tihti lõppeb lausega, et vaatame mida valitsus otsustab," tõdeb Lode. "Eelmisel aastal tasusime riigile tööjõu maksudena 2,3 miljonit eurot ja muude maksudena 4 miljonit eurot. Tänases olukorras, kus oleme oma igapäevase äritegevuse sisuliselt peatanud, on sellise maksukoormuse kandmine meie jaoks võimatu ja oleme sunnitud töötajatega töölepingud lõpetama. Töötukassa meede küll annab mingit leevendust, aga lõpuks ei ole ka sellest enam abi."
Lode arvab, et neile ei pöörata tähelepanu seni, kuni mõni kool või lasteaed toitlustajata pole jäänud.
"Kui sügisel on vaja koole ja lasteaedu avada, oleks vaja juba täna hinnata ja vaadata, kas sügiseks ka on olemas ettevõtted, kellega on hankelepingud sõlmitud. Või tuleks juba suvel viia läbi uued hanked, et sügisel vältida olukorda, kus 1. septembril puudub haridusasutusel toitlustaja," ütleb ta.

OÜ Argmar Grupp on Carmen Cateringi nime all tegutsenud toitlustusäris üle 20 aasta. Neile kuulus kuni pool sellest turust. Kui muidu oli ettevõttel iga päev ligi 20 suurüritust toitlustada, siis praegu ei toimu ühtegi üritust.
Et mitte käed rüpes istuda, hakati e-platvormi vahendusel inimestele lõunasöögi tellimise võimalust pakkuma. Need käibed pole aga varemaga kuidagi võrreldavad.
"Sellised igapäevased toidud, et kui inimesed enam kodus iga päev süüa teha ei jaksa, siis tellivad võib-olla meie käest. Me teeme kuskil 50 portsu neid lõunaroogasid ja need kõik tellitakse ära ka," kirjeldab ettevõtte juht Argo Koppa seni uhkeid pidulaudu teinud toitlustaja praegust argipäeva. "Käive on kukkunud põhimõtteliselt nulli. Me ise naerame, et meil on sama palju praegu üritusi toitlustada päevas kui vanasti, aga käive on sada korda väiksem kui oli enne kriisi."
Ettevõttes on sada inimest palgal ja teine sada töövõtulepingutega. Ka Carmen Cateringi heaks töötajaid ootab maikuus ees ilmselt koondamine, sest tööandja pingutab, et ise ellu jääda.
Koppa ütleb, et kogu HoReCa sektorit ootab paratamatult ees turu korrastamine. Ta prognoosib isegi kuni poolte seniste teenusepakkujate kadumist.
Daily kaubamärk turult ei kao, sest nemad suudavad nina reservide arvelt vee peal hoida, ent ka nemad enam igas ärimajas sügisest toitlustusega ei jätka.
"Kindlasti kõik lahti ei jää," ütleb Aaro Lode. "Väga paljudes ärimajades on inimesed aru saanud, et kodus töötamine on jumala okei."
Toimetaja: Merilin Pärli