Kriisi alguses ehk märtsis oli Eestis 37 000 registreeritud töötut, nüüd on neid 49 700. Kriisiga on registreeritud töötute arv kasvanud peaaegu 13 000 inimese võrra, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kriisi ajal on töötukassale esmase kollektiivse koondamisteate esitanud 94 asutust ning koondamine puudutab veidi üle 2300 inimest. Enam puudutab see majutus- ja toitlustusvaldkonda, kus on praegu kavas koondada üle 1000 töökohta.

"Olen pidanud kahjuks koondama, sest ei ole olnud inimestele tööd pakkuda ja ei ole ka helget perspektiivi, et ma näeksin, et lähikuudel võiks taastumine olla selline, et me saaksime töötajatele taas tööd pakkuda," tõdes Tartu hotellide London, Pallas ja Sophia juhatuse esimees Verni Loodmaa.

Loodma sõnul majutusasutused riigi abita hakkama ei saa.

Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman pakkus neljapäeval "Esimeses stuudios", et sügisel võib Eestis olla 100 000 töötut. Töötukassa mustas stsenaariumis arvestatakse aga veel suurema töötute arvuga.

"Umbes paarkümmend protsenti rohkem kui 100 000. 115 000," tõdes töötukassa juht Meelis Paavel.

Töötukassa maksab töö kaotanutele erinevaid hüvitisi ja enne töö kaotamist erimeetmena palgatoetust. Selleks on töötukassal juba kulunud 82 miljonit eurot. Sel aastal arvestatakse palgatoetuseks 250 miljoniga, mis on kolmandik töötukassa reservist.

"Meie vaevaga kogutud reservid viimase pea kümne aasta jooksul - eelmise aasta lõpu seisuga pea 850 miljonit eurot - on saanud õigustatud rakenduse ja me kasutame neid sellel aastal pea poole võrra ära," ütles Paavel.

Tööandjate keskliidu tegevjuhi Arto Aasa hinnangul sõltub töötute arvu kasv sellest, kas kriis jõuab nii tööstus- kui ka ehitussektorisse. Tööstuses töötab ligi viiendik tööjõust, ehituses kümnendik. Aasa sõnul tuleks järgmised abimeetmed suunata neisse sektoritesse.

"Kui eratellijad ära kukuvad ja hinnad langevad, siis see on hea hetk, kus riik võiks oma investeeringuid suurendada, tuua mingid investeeringud varasemaks ja niimoodi hoida tööhõivet ja toetada ka majandust," rääkis ta.

Tööstust on Aasa sõnul keerulisem toetada, sest see sõltub palju eksportturgudest.

"Aga ma arvan, ka tööstuses saab toetada digitaliseerimist, automatiseerimist, teadus- ja arendustegevust - selliseid asju, mis tagavad meile edu ka pärast seda kriisi," selgitas Aas.