Andres Metsoja: maamaks tootmis- ja ärimaalt tuleks ettevõtjatele tagastada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Andres Metsoja
Andres Metsoja Autor/allikas: Isamaa

Hoides praegu alles ja toetades ettevõtteid, tagame inimestele töökohad ka pärast kriisi. Seetõttu peavad ka omavalitsused andma selleks omapoolse panuse, kirjutab Andres Metsoja.

Koroonaviiruse mõju ettevõtjatele on eripalgeline ning majandusteadlaste arvamused kriisi sügavuse ja kestvuse osas erinevad. Siiski on selge, et kriisi mõjud ettevõtlusele on pikaajalised ning iga omavalitsus peab siinkohal pakkuma välja leevendavaid meetmeid, et anda ettevõtjatele täiendavat hingamisruumi ja aega kohanemiseks.

Pärnus on opositsiooni kuuluvad Isamaa, Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide esindajad edastanud linnavolikogule eelnõu, millega tehakse linnavalitsusele ettepanek maksta ettevõtjatele täies mahus tagasi 2020. aastal tasutav maamaks tootmis- ja ärimaalt.

Põhjus selliseks ettepanekuks on lihtne: me ei saa asetada ettevõtjatele suurt maksukoormust olukorras, kus kogu turismisektor võitleb eriolukorra otseste mõjudega ettevõtete äritegevusele. Nende poolt tasutav kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuv maamaks võib paista omavalitsustele küll väikese summana, kuid väikeste ja keskmiste ettevõtete jaoks on tegemist märkimisväärse lisakuluga. Me ei tohi unustada, et tekkinud olukorrast taastumine võtab aega.

Omavalitsus maksutagastusest ei kaotaks

Ettevõtjatel võib tekkida küsimus, mida nad antud muudatusest võidaksid, võttes arvesse, et maksu- ja tolliametile on maksed, kas siis osaliselt või täielikult märtsikuu seisuga juba tasutud. Siinkohal aitakski maksude tagastus neil praegust kriisiperioodi üle elada.

Pärnut näiteks tuues võin öelda, et tänavu on maamaksu tuluks planeeritud 1,6 miljonit eurot, millest 0,63 miljonit tasutakse äri- (0,42 mln) ja tootmismaalt (0,21 mln). Maksutagastus aastaid kohalikku ellu panustanud ettevõtetele tähendaks seega 630 000 euro suurust kulu linna eelarves. Samas kompenseerib selle Vabariigi Valitsuse poolt ette nähtud erakorraline kriisiabi suurusjärgus 960 000 eurot.

Kriisabile lisandub täiendav rahaline tugi investeeringute elluviimiseks Pärnu linnas suurusjärgus 2,19 miljonit eurot ja teede korrastamiseks ette nähtud 2,16 miljonit eurot. Samasse suurusjärku jäävad ka toetussummad Saaremaale, Narvale ja mitmetele teistele omavalitsustele.

Põhimõttelised valikud

Käesolevas kriisis on mitmeid põhimõttelisi valikuid. Sageli üritatakse debatti taandada lihtsustatud küsimusele, nagu näiteks sellele, kas riik peaks pakkuma tuge inimestele või ettevõtetele.

Ma ei pea sellist lähenemist päris õigeks. Ühelt poolt toetab riik töövõtjaid täna läbi Eesti Töötukassa palgameetme, teisalt pakutakse ettevõtjatele tuge ka KredExi meetmete kaudu. Küll ei saa vaielda vastu tõsiasjale, et hoides praegu alles ja toetades ettevõtteid, tagame inimestele töökohad ka pärast kriisi. Seetõttu peavad ka omavalitsused andma selleks omapoolse panuse.

Olen veendunud, et omavalitsustele eraldatav kriisi mõjude leevendamiseks ette nähtud tulubaasi stabiliseerimisraha peabki just eelnevalt välja toodud põhjustel jõudma tagasi ettevõtetesse.

Ettevõtted ja ettevõtjad on need, kes tagavad riigile maksuraha ka siis, kui kriisi selgroog on murtud. Maksuleevendus aitab parematel aegadel tuua omavalitsuste eelarvesse täiendavat tulu, millega pakkuda elanikele vajalikke teenuseid ja arendada meie avalikku ruumi. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: