Eesti pankadel jätkub kapitalipuhvreid kriisis toime tulemiseks
Eesti Panga hinnangul on panganduses ka pikemalt kehtivate piirangute puhul piisavalt kapitalipuhvreid. Kui piirangud kestaksid augustini, võib probleemsete laenude osakaal pankade laenuportfellis kerkida 13 protsendini.
Eesti Panga finantsstabiilsuse ülevaate kohaselt on finantssektori riskid koroonakriisi tõttu suured, sest nii ettevõtete kui eraisikute suutlikkus laene tagasi maksta on langenud. Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul on üldpilt siiski julgustav.
"Ka Eesti pankade laenukahjumid kindlasti kasvavad järsult, kuid neil on piisavalt kapitali maksepuhkuste andmiseks, uute laenude pakkumiseks ja laenukahjumite talumiseks. Maksepuhkuste andmine kergendab ettevõtetel ja inimestel kriisiga toimetulemist. Pankade poolt heal ajal kogutud kapitalipuhvrid kuluvad nüüd marjaks ära," sõnas Müller.
Positiivse külje pealt on nii inimeste kui ettevõtete rahalised puhvrid kasvanud, laenuintressid madalad ning võlakoormus alanenud, mis aitab probleemsete laenude suuremat kasvu ära hoida. Majandust tervikuna toetab ka valitsuse abipakett ja Kredexi kaudu pakutavad käendused.
Mülleri sõnul on kapitalipuhvrite kõrval teiseks teemaks pankade likviidsus ja seda tuge saab Eesti Pank vajadusel pankadele soodsatel tingimustel pakkuda. Keskpanga likviidsustugi aitab kaasa sellele, et Eesti ettevõtetel ja inimestel oleks ligipääs soodsale laenurahale. Samal eesmärgil on Eesti Pank sarnaselt teistele euroala keskpankadele valmis pakkuma pankadele täiendavat kuni 3-aastase tähtajaga laenu.
Eestis tegutsevad pangad on laenupakkumises küllaltki iseseisvad. Kaks suurpanka kuuluvad samas Rootsi pangandusgruppidesse ja pool nende pangandusgruppide rahastusest tuleb finantsturgudelt. Kui finantsturgude kaudu rahastamine muutub Rootsi pankade jaoks keerulisemaks või olulisemalt kallimaks, siis võib see halvasti mõjuda ka tütarpankade laenupakkumisele Eestis.
Keskpanga teatel mõjutavad Eesti finantssektori tugevust ka Läti ja Leedu, kuna sealsete filiaalide kaudu tegutseb ka Luminori pank. Praegu prognoositakse, et Läti ja Leedu majanduslangus kujuneb üsna sarnaseks Eesti omaga.
Eesti Pank viis maist kommertspankadele kehtiva süsteemse riski puhvri 1 protsendilt 0 protsendile. Selle sammuga vabanes pankade jaoks 110 miljonit eurot, mida nad saavad kasutada võimalike laenukahjumite katmiseks ja uute laenude väljastamiseks.
Eestis tegutsevad pangad on kinnitanud, et vähemalt sügiseni on peatatud dividendide maksmine, kuna see vähendaks nende võimet tulla toime laenukahjudega. Kuivõrd praeguses kriisis on riskid kasvanud kõigi finantssektori osaliste jaoks, peaksid vastutustundlikult käituma ka hoiu-laenuühistute ja teiste laenuandjate omanikud.
Toimetaja: Barbara Oja