Helme tahaks Eesti ajutist lahkumist CO2 kaubandusskeemist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1586170320000 | amCalendar}}
Foto: Priit Luts/ERR

Rahandusminister Martin Helme ütles, et uurib võimalust, kas Eesti saaks kasvõi ajutiselt Euroopa Liidu süsinikdioksiidi (CO2) kaubandusskeemist väljuda, et elektri hinda kriisi ajal oluliselt langetada. Euroopa Komisjoni teatel ei saa liikmesriik heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist välja astuda ei ajutiselt ega püsivalt.

Valitsus langetas lisaeelarvega elektrienergia aktsiisimäära selle maksimaalse lubatud määrani ehk Euroopa Liidu miinimummäärani. Aktsiisimäär väheneb 4,47 eurolt ühele eurole megavatt-tunni kohta, mis toob tarbijatele kaasa elektrihinna odavnemise 3,1 protsendi võrra.

"Me langetasime neli ja pool korda elektriaktsiisi. Tõsi see ei tähenda, et elektri hind neli ja pool korda langeb, sest et elektriaktsiis on elektri hinnast ainult üks osa," sõnas Helme nädalavahetusel Tre Raadio saates.

Kui tahta langetada elektri hinda päriselt palju, siis peaks Eesti Helme sõnul astuma välja CO2 kaubandusskeemist.

"Tänasel päeval pool elektri hinnast moodustab CO2 hind. Ma olen siin ka teinud väikest uurimistööd ja palunud ka keskkonnaministeeriumil teha väikest uurimistööd, kuidas me sellest CO2 skeemist saaksime kas või ajutiselt väljuda. Aga see on kõige suurem osa hinnakomponendist üldse, nii-öelda administratiivne hind," sõnas Helme.

Helme lisas, et Eestis on elektri hind nii kallis, et paljud ettevõtted ei too sellepärast tootmist Eestisse.

"Elekter on meil kallim kui Soomes ja Rootsis," sõnas rahandusminister. Ja lisas, et kui aktsiisid ja muud maksud on Eestis tootmisele liiga kõrged, siis tähendab see omakorda ka madalaid palku.

"See on ettevõttele ühendatud anumate süsteem. Kui maksud on väga kõrged, siis pead hinda alla pressima, ja seda tehakse meil ikka palga arvelt."

Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast öeldi ERR-ile, et kuna asjale ei ole antud n-ö ametlikku käiku, ei saa nad teemat ka lähemalt kommenteerida.  

Euroopa Komisjon: liikmesriik ei saa välja astuda

Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni pressiteenistuse juhtiv kõneisik Green Deal'i (rohelise kokkuleppe) küsimustes Vivian Loonela ütles ERR-ile, et heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist ei saa liikmesriik välja astuda ei ajutiselt ega püsivalt.

"See on kehtiv Euroopa Liidu direktiiv, mille liikmesriigid ja Euroopa Parlament on heaks kiitnud ja mille reeglid on Eesti seaduses kirja pandud (atmosfääriõhu kaitse seadus). EL-i seadusandlus on liikmesriikidele kohustuslik ja komisjon eeldab, et liikmesriigid oma kohustusi  täidavad ning ka kontrollib seda," ütles Loonela. 

Keskkonnaministeerium: süsteem on end õigustanud

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas ütles ERR-ile, et keskkonnaministeeriumile ei ole käesolevaks hetkeks EL-i lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist (HKS) väljumise analüüsimiseks rahandusministeeriumi poolset palvet esitatud.

"Kui rahandusministeerium selleks soovi avaldab, analüüsime võimalusi ning vastame," sõnas Klaas.

Ta lisas, et heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem on osa Euroopa Liidu õigusest, kehtestatud konkreetse direktiiviga (2003/87/EÜ) ning ka kohustuslik rakendada kõikidele liikmesriikidele.

"EL-i HKS rakendus 2005. aastal ning selle eesmärk on kulutõhusal viisil vähendada energiatootmise ja energiamahuka tööstuse CO2 heidet, et leevendada mõju kliimamuutustele."

Heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvad käitised (Eestis on neid 46) peavad igal aastal esitatama eelmise kalendriaasta kohta kasvuhoonegaaside heitkoguse aruanne ning seejärel tuleb aruandes esitatud heitkogustele vastavas ulatuses tagastada lubatud heitkoguse ühikuid ehk CO2 kvooti.

"Igale EL liikmesriigile on määratud teatud kogus tasuta CO2 kvooti vastavalt riigi ajalooliste heitkoguste andmetele. Saadud kvoodid müüakse riikide poolt üle-euroopalistel enampakkumistel. CO2 kvoodi müügist saadud tulu kasutamise eesmärgiks on riikide finantsvõimekuse parandamine oma energiatootmise ja tööstuse moderniseerimiseks ning teisteks kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks."

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri sõnul on Euroopa Liidu heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi rakendamine seatud eesmärke täitnud.

"2020. aastaks on Euroopa Liidus seatud eesmärk ELi HKS-i hõlmatud sektorites vähendada koguheidet 20 protsenti võrreldes 2005. aastaga. See eesmärk on juba tänaseks täidetud, mis väljendub järjest keskkonnasõbralikemate ning puhtamate tootmislahendustele üle minemises. See aga omakorda mõjutab heite teket. Eestis on EL-i HKS-i kuuluvates käitistes CO2 koguheide aastatel 2013–2019 vähenenud 46,7 protsenti ning seda suuresti tänu sellele, et on tehtud vajalikke investeeringuid tootmistehnoloogiatesse ja -lahendustesse," märkis Klaas.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: