ERR-i portaal kirjutas esmaspäeval, et Helme rääkis nädalavahetusel Tre Raadio saates väljumise uurimise võimalusest, kuid rahandusministeerium ei soovinud esmaspäeval ettepanekut ennast kommenteerida, kuna Helme polnud ametlikult taotlust saatnud. Teisipäeval ta aga selle keskkonnaministrile saatis.

Helme palub kirjalikus taotluses oma erakonnakaaslasest keskkonnaministrilt Kokalt hinnangut, mil moel ja milliste kaasnevustega oleks Eestil võimalik nimetatud kauplemissüsteemist praeguse kriisi mõjude leevendamise ning elanike ja majanduse olukorra kiirema taastumise huvides (ajutiselt) väljuda.

Rahandusminister küsib: (1) millised sammud tuleb Eesti kauplemissüsteemist väljumiseks teha? (2) missugused on kauplemissüsteemist lahkumise võimalikud tagajärjed ning nende otsesed ja kaudsed mõjud Eesti riigile ning ettevõtetele kui kauplemissüsteemi osalistele?

Rahandusminister palub keskkonnaministril tuua mõjud välja erinevate valdkondade kaupa, mida kauplemissüsteem puudutab.

Lisaks sellele palub Helme Kokalt infot, kas on teisi riike, kes on tõstatanud küsimuse kauplemissüsteemist lahkumisest või selle muutmisest.

"Kui vastus on jaatav, siis palun teil välja tuua riikide loetelu ning võimalusel argumentatsiooni, mida teised riigid on kasutanud," kirjutas rahandusminister.

Euroopa Komisjon: ajutiselt ega püsivalt lahkuda ei saa

Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni pressiteenistuse juhtiv kõneisik roheleppe küsimustes Vivian Loonela on ERR-ile öelnud, et heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist ei saa liikmesriik välja astuda ei ajutiselt ega püsivalt.

"See on kehtiv Euroopa Liidu direktiiv, mille liikmesriigid ja Euroopa Parlament on heaks kiitnud ja mille reeglid on Eesti seaduses kirja pandud (atmosfääriõhu kaitse seadus). EL-i seadusandlus on liikmesriikidele kohustuslik ja komisjon eeldab, et liikmesriigid oma kohustusi  täidavad ning ka kontrollib seda," ütles Loonela.

Kokkuvõtlikult tähendab tema jutt, et kui Eesti soovib lahkuda heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist, siis peaks Eesti lahkuma ka EL-ist. 

SDE saadik: Helme soov tooks kaasa hinnatõusu

Riigikogu taastuvenergia toetusrühma esimees Lauri Läänemets (SDE) ütles, et CO2 kaubandusskeemist väljumine tooks Eesti inimestele kaasa hoopis elektrihinna tõusu, sest lükkaks edasi energiatootmises olulised muudatused, mis peaksid tegema meie tootmise keskkonnasäästlikumaks.

"Teisalt aitaks orjastada eestlasi mõne teise energiatootja riigi haardesse, kui meil lõpuks pole enam võimekust konkurentsivõimeliselt energiat toota. Hetkel peaks tegema hoopis vastupidist - suunama täiendavat raha energiatõhususse ja rohelise energia tootmiseks. Kui soovime Euoopas olla tugev majandus, pole see võimalik ilma taastuvenergia ja energiasäästuta. Mis hetk saab muutuste tegemiseks olla veel parem kui majanduslangus - taastuvenergia investeeringud looksid kõrgema palgaga töökohti ja omavad perspektiivi, mida näiteks põlevkivil pole," märkis Läänemets.

Tema sõnul oleks huvitav kuulda, millise lahenduse pakub Helme CO2 müügikvoodi rahade asendamiseks?

"Ainuke alternatiiv, sõltumata, kas see kogutakse kohe maksudena või võetakse laenu, on maksumaksja. Ehk siis mõne teise riigi raha asemel, tahab Helme koguda puudu jäävad kümned miljonid Eesti inimeste käest."

Läänemetsa sõnul on kõige lihtsam võimalus elektriarvete vähendamiseks toetada sotside esitatud eelnõud, millega loobuks Eesti Energia varasemast, suurest taastuvenergia tasu küsimisest Tootsi tuulepargile ja hetkega kaoks tema sõnul inimestel vajadus järgmise 12 aasta jooksul maksta kuni 300 miljonit eurot taastuvenergia tasudena.