Euroopa Komisjoni reisisoovituste paketti on oodata tuleval nädalal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Lennufirmad kõikjal maailmas ootavad võimalust taas raudlindudega õhku tõusta, ent millised meetmed võetakse kasutusele lennureisijate tervise kaitseks? Euroopa Komisjon tuleb oma soovitustega välja järgmisel nädalal, selgitas intervjuus Epp Ehandile Henrik Hololei, Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi peadirektor.

Kuidas me edaspidi lendama hakkame? Kas reeglid Euroopa lennunduses tulevad ühtsed või iga firma teeb oma reeglid, nagu praegu natukene näha on?

Praegune plaan on selline, et me tuleme Euroopa Komisjoni poolsete soovitustega välja suurema paketiga järgmisel nädalal ehk see on praegu plaanitud 13. maiks, mis peaks sisaldama soovitusi seoses transpordiga, piiriületusega, turismiga ja veel mõningad muud valdkonnad on välja toodud.

Lähtekoht on ikkagi see, et see üldine lähenemine võiks lähtuda mingitest üheskoos kokku lepitud põhimõtetest, et vältida seda, mis juhtus siis, kui esimesi kriisisamme tehti ja täiesti koordineerimatult piire ja ka lennuliiklust kinni pandi. See sõnum tuli väga tugevalt välja ka eelmisel nädalal, kui Euroopa Liidu transpordiministrid koos transpordivolinikuga pidasid telekonverentsi viis tundi, mille käigus seda ka korduvalt rõhutati.

Lisaks veel komisjoni poolt vastu võetud teekaardid, mis olid mõeldud COVID-i tõkestamismeetmetest väljatulemiseks ja seal on väga selge referents sellele, et transpordivaldkonnas tuleb eraldi meetmed, soovituslikud meetmed ja põhimõtted lauale panna ja seda me oleme teinud. Nüüd käib selle töö lõplik lihvimine.

Kui me nüüd räägime lendamisest ikkagi, et kuidas me lendama hakkame? Pärast 11. septembrit muutus lendamine korralikult, kas nüüd tulevad samasugused muutused, kas tulevad tervisekontrollid, kas pool lennukit peab tühi olema?

Kõigepealt ma ütleksin seda, et lendama me hakkame ikka lennukitega. Aga mis puudutab võimalikke meetmeid, siis ma arvan, et üks oluline lähtekoht on see, mida me oleme ka võtnud töö aluseks, et need meetmed peavad olema proportsionaalsed, mõistlikud ja täidetavad. Mida me kindlasti ei taha on see, et tullakse välja soovitustega, mis võivad välja näha väga head paberil, aga mida ei ole reaalses elus võimalik ellu viia. Seetõttu ongi väga tähtis, et seda ei tehta pelgalt kõhutundest, vaid et, ja seda me ka teeme, et jõuda välja mingite ühiste põhimõteteni, tähendab väga tugevat koostööd nii sektori endaga, loomulikult kõikide terviseekspertidega ja loomulikult vaatamaks seda, mis on reaalselt võimalik ja mis ei ole.

On selge, et lennufirmade puhul on lähtekoht olnud, et nad ei saa lennata tühjade lennukitega, see ei ole mõeldav. Ja on ju väga palju lennufirmasid, kes täna vaatamata rasketele oludele ei ole saanud mingisugust riigiabi ja mingisugust riigipoolset toetust, kellel on endal ka piisavad reservid kogutud ja kes on varem ka näidanud, et nad on efektiivselt võimelised toimima. Ja loomulikult nende puhul ei ole võimalik kahjumiga lendamine, nii et siin on väga palju erinevaid nüansse, mida tuleb arvesse võtta.

Loomulikult on selge, et elu muutub mingil määral vähemalt kindlasti ajutiselt. See protsess kogu sellest tänasest olukorrast väljatulemisel ei saa toimuma üle öö, see saab olema pikaaegne, kindlasti koosneb erinevatest faasidest ja nagu ka mitmed ennustavad, siis selleks, et me jõuaksime tagasi nende reisijanumbrite juurde, kus me olime aastal 2019, sinna võib minna päris mitu head aastat. Aga eks oluline asi on see, et ühelt poolt on võimalik reisimine, ühelt poolt on võimalik, et inimesed saavad jälle liikuda, teiselt poolt see, et nad saavad seda teha turvaliselt ja samuti on tagatud ka maksimaalne tervise kaitse. Mis on tähtis, on see, et inimestele tuleb anda tagasi usk reisimisse, see et nad teavad, et nii nagu nad eile astusid lennukisse ja teadsid, et see on ohutu sellepärast, et lendamine on kõige ohutum transpordiliik üleüldse, siis täpselt samamoodi nagu see on olnud ohutu tehnilises mõttes, peab neil olema ka see veendumus, et see on ohutu tervise mõttes. See ongi lähtekoht selleks, kuidas välja töötada võimalikult ühtseid põhimõtteid.

Ma saan aru, et me jääme ikkagi kõrvuti istuma seal, kui mitte esialgu, siis lähemas tulevikus, aga millised asjad need ikkagi on? Kas need on tervisekontrollid enne lennukisse minekut, mida te arutate või kaalute, mis asjad seal paketis võivad olla?

Ma praeguses olukorras ei saa viidata ühelegi konkreetsele meetmele sellepärast, et midagi ei ole veel ka lõplikult kokku lepitud. On selge, et teatud põhimõtted võiksid kindlasti arvesse tulla. Peab olema veendunud, et inimene vähemalt oleks hea tervise juures ja eks selleks on ka võimalik kasutada erinevaid meetmeid. Ja teisalt ka seda just nimelt, et lennukid ei lendaks tühjalt.

Milline saab see lendamine alguses välja nägema, ei ole kindlasti see, millega me oleme harjunud, aga ma arvan, et me kõik loodame seda, et me jõuaksime siiski mõistlikus tulevikus selle juurde tagasi, kuidas me oleme harjunud lendama, aga see ei sõltu meist. See sõltub sellest ka, kuidas on tervikuna see võitlus viirusega läinud ja kuidas on see olukord Euroopas ja mujal maailmas.

Mis on veel oluline ja ma tahan öelda, et üks asi on see, mis puudutab lennukeid ja lennuettevõtteid, teine asi loomulikult, mis puudutab riike. Selleks, et üldse liikumine saaks toimida, selleks, et üldse reisimine saaks toimida, peavad olema piirid avatud, peavad olema igasugused lennukeelud kadunud ja loomulikult peab olema vastastikune usaldus nende riikide vahel. Ma arvan, et seda usaldust on kergem saavutada loomulikult Euroopa Liidu sees, aga järgmine etapp on Euroopa Liit versus muu maailm ja see viib omakorda selle tööni, milles ka meie aktiivselt osaleme rahvusvahelise tsiviillennunduse organisatsiooni kontekstis, kes siis proovib leida ühtseid põhimõtteid ka juba globaalsel tasandil. Ja ma ei kahtle selles hetkegi, et meiepoolsed sisendid saavad selles ka mängima väga olulist rolli.

Täpsustan üle, ma saan aru, et te ei saa rääkida veel, mis konkreetselt saama hakkab, aga teie vastusest ma sain ikkagi aru väga konkreetselt, et lennukid pooltühjalt lendama ei hakka, pigem on need tervisekontrollid, mingid tervisemeetmed?

Kõik võimalused on praegusel hetkel laual, aga nagu ma ennemgi ütlesin, siis see peab olema koostöö, mis on läbi arutatud turuosalistega, terviseametitega ja muude ekspertidega. Täna öelda, et ühtegi varianti laual ei ole, ei ole mõistlik, aga väga selgelt on lennuettevõtjad väljendanud seda arvamust küll, et väga suured piirangud näiteks lennuki täituvusele võivad oluliselt vähendada seda tõenäosust, et lennukid uuesti õhku tõuseksid. Loomulikult, see on ka üks nendest sisenditest, mida me arvesse võtame.

Üks teine teema, mis on ka lennundusega seotud, on see vautšerite teema. Lennufirmad tahavad, et nad saaksid vautšereid anda klientidele. Euroopa Komisjon on siiani rääkinud, et ei, et peab tarbijale soovi korral raha tagasi maksma. Kuidas sellega lõpuks läheb?

Meil on Euroopa lennureisijate õigused jõus ja seda olemasolevat seadust ei ole keegi ära muutnud. Kriisi alguses me andsime väga selge soovituse, mida on ka järgitud, et see osa, mis puudutab kompensatsiooni ärajäänud lennu eest praeguses olukorras, ei ole mõeldav sellepärast, et me oleme nõndanimetatud erakorralises situatsioonis ja loomulikult selles olukorras ei saa eeldada, et lennufirmad selle eest kompensatsiooni maksavad. Küll aga näeb praegune seadusandlus ette ikkagi seda, et reis, mis ei toimu, tuleb reisijatele ikkagi välja maksta. See on olnud üks teema, mida on väga detailselt arutatud ka viimasel transpordiministrite kohtumisel. Üle poole EL-i liikmesriikide esindajatest arvasid, et selles osas tuleb teha muudatusi. Hetkel Euroopa Komisjon arutab neid, ma arvan, ta tuleb välja omapoolse soovitusega ja ka see on järgmisel nädalal sellessamas paketis.

Kolmas teema ka lennunduse kohta. On juttu olnud, et kui lennufirmad saavad nüüd suuri rahasüste, siis võib-olla panna sinna ka mingisuguseid tingimusi. Euroopa Liit tahab, et lennundus muutuks rohelisemaks näiteks.

Kõigepealt on need lennufirmad, kes saavad väga suuri toetuspakette ja on neid lennufirmasid, kes on tänaseni ise hakkama saanud ja võib-olla peavad hakkama saama ka tulevikus. Kõik lennufirmad ei ole täna võrdses olukorras. See, missuguseid erinevaid tingimusi pannakse, see sõltub ka sellest, millised on need vastavad liikmesriikide skeemid ja loomulikult võib eeldada, et ühtesid või teisi tingimusi sinna pannakse.

Kindlasti peame arvestama sellega, et tänane olukord, kus see toetus on mõeldud kompenseerimaks turu ärakukkumist, et seda kasutatakse just nimelt selleks, aga mitte muudeks otstarveteks. On ikkagi väga raske mõista seda, kui lennufirma, kes on tugevalt toetatud, kasutab seda positsiooni selleks, et omandada näiteks mõnda teist turul kehvemas situatsioonis olevat ja mitte sellist toetust nautivat lennufirmat.

Meie jaoks on oluline, et konkurents turul säiliks, et säiliks täna väga hästi toimiv Euroopa Liidu ühtne lennundusturg, mis on muutnud lennunduse kõikidele kättesaadavaks. Loomulikult lennundusest rääkides üks teema on olnud see, et lennundus peab muutuma üha enam jätkusuutlikumaks. Lennufirmad on ka sellesse ju palju panustanud ja loomulikult ka lennukitootjad. On selge, et tulevikus oodatakse neilt ka samme selles suunas. Ka selles osas need paketid sõltuvad otseselt liikmesriigist ja vastavalt sellest, mille jaoks seda raha on täpselt antud. See on väga kompleksne ja keeruline protsess ja kõiki erinevaid toetusi vaadatakse eraldi, mitte tervikuna loomulikult selles riigiabi raamistikus, mis on praeguseks kokku lepitud.

Kas võib minna ka nii, et pärast seda kriisi on meil alles näiteks ainult viis lennufirmat?

Mina ei ole kunagi seda arvanud, et see nii oleks ja ma ka täna ei näe, et see võiks nii juhtuda. See oleks Euroopa konkurentsivõimelise lennundusturu ja mõistliku hinnaga lendamise lõpp Euroopas ja ma ei näe ka seda, et Euroopa seda ise tahaks. Ma usun Euroopa lennuettevõtete jätkusuutlikkusse ja kindlasti on hästi oluline, et säiliksid ka väiksed regionaalsed lennufirmad, kes pakuvad hästi vajalikku ühendatavust erinevate punktide vahel, tihtipeale riikide sees, aga ka riikide vahel.

Lennundusest on rohkem juttu olnud. Kas teistel transpordiliikidel, nagu merendusel ja maismaatranspordil, on ka sellised teravad teemad üleval just selles mõttes, et kuidas reisimist tagasi saada?

Kõik on täpselt sama ka mujal. Raudteetranspordi reisijate arv näiteks kiirraudteedel on vähenenud praeguseks näiteks 90 protsenti, paljud rongid ei sõida. Merenduses me teame, isegi kui me vaatame Eestit. Soome ja Eesti vahel on laevaliiklus katkenud, Soome ja Rootsi vahel on laevaliiklus katkenud ehk siis just nimelt selline regionaalne reisijate vedu on praktiliselt olematu. Kui me vaatame kruiisilaevandust, siis üle 90 protsendi kukkumine ja tõenäoliselt üsna pikaaegsete tagajärgedega.

Kui me vaatame kasvõi sedasama, et kuidas kompenseeritakse. Seesama vautšerite küsimus ei puuduta ainult lennundust, vaid puudutab ka muid transpordiliike elik me peame töötama kõigi nende transpordiliikide murede ja probleemidega ja üritama suutma leida jällegi neid viise, kuidas praegust olukorda leevendada ja kuidas võimalikke kulusid vähendada. On väga palju tehnilisi otsuseid, mis on ka tehtud mõningate litsentside pikendamise või mõningate jõustamistähtaegade pikendamise kaudu, mis on toonud miljoneid ja miljoneid leevendust ettevõtetele, kes ei pea neid investeeringuid näiteks praegu tegema ja saavad seda teha tulevikus ja lisaks sellele loomulikult on oluline, et kui see kriisist väljumine oleks ka nendes erinevates transpordiliikides sarnane.

Meie pakett katab kogu transporti, kõiki transpordiliike ja sinna juurde võib kindlasti lisada ühistranspordi ja linnatranspordi. Nii et kindlasti ei saa olema lihtne ja kindlasti tuleb ka erinevate, ja see on loomulik, erinevate riikide ja erinevate linnade poolt kehtestatakse ka omapoolseid täiendavaid nõudeid.Aga me tahame, et oleks siiski üks põhimõtete kogum, millest võidakse kinni pidada ja see on olnud meie töö eesmärk.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: