Ajalehtede trükireklaami käibed kukkusid veebireklaamist enam ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Ajakirjandusväljaannete reklaamitulu kukkus aprillis eriolukorra ajal küll tuntavalt, kuid meediafirmade juhtide sõnul kõige mustem stsenaarium ei täitunud. Trükiajakirjanduses kukkus reklaamitulu aasta varasemaga võrreldes 45 protsenti, veebireklaam aga 30 protsenti.

Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu ütleb, et eriolukorra tingimustes kukkusid arpillis ajakirjandusväljaannetel nii tellitud reklaami maht kui ka reklaami hinnad.

"Mulle tundub, et turuosalised on kõik võrdväärselt ühepalju kaotanud. Seda on naljakas öelda, aga tundub küll, et see mõjus üsna ühtemoodi kõikidele ja kui me vaatame ka Google'it ja Facebooki, siis ka nende hinnad on oluliselt alla läinud," kommenteeris Rüütsalu.

Kui mullu aprillis osteti Eestis trükiajakirjanduses reklaami 1,5 miljoni euro eest, siis tänavu oli see 775 000 eurot ehk 45 protsenti vähem. Veebireklaami maht kukkus samal ajal umbes 30 protsenti - 800 000 euro pealt 565 000 peale.

"Kõige mustemates stsenaariumites me olime valmis ka suuremaks kukkumiseks, mida õnneks ei juhtunud," kommenteeris Postimees Grupi juht Andrus Raudsalu. "Online'i vähene kukkumine on ka selles mõttes loogiline, et tegelikult ka inimeste huvi meediat tarbida oli väga suur ja seda tehti põhiliselt online'is."

Ära kadus reklaam tegevusaladelt, mis pidid end sulgema, näiteks turismisektor, suur osa kaubandusest ja suurüritused. Reklaami telliti aga rohkem näiteks e-kaubanduse kanalitele.

"Ärid, kes pidid üleöö internetti kolima - kas siis need, kellel juba oli internetis olemas pood või teenusepakkumisplatvorm -, sinna liitus veel palju uusi ettevõtteid, need kindlasti suurendasid," ütles Rüütsalu.

"Hea näide on näiteks võib-olla kõik ehitus-aiandustarbed. Kuna inimesed olid kodus, siis paljud hakkasid tegema remonti, paljud hakkasid ehitama aeda, paljud hakkasid peenraid pidama," tõi Raudsalu esile.

Ligi poole võrra vähenes reklaamimaht ka eratelekanalites ja raadiotes, ent oli ka erandeid. Näiteks Äripäeva reklaamidirektor Priit Jõgi ütleb, et Äripäeva raadio eelmise aasta aprillile palju alla ei jäänud, sest niširaadiona keskendutakse niinimetatud ärilt-ärile reklaamile, mis nii palju ei langenud. Siiski tuleb tema sõnul arvestada aasta kokkuvõttes väga tuntava langusega.

"Meil ei ole omanike või nõukoguga seda paika pandud, aga mulle tundub praegu, et kui see jääb -40 protsenti sellest, mis me planeerisime, siis meil on hästi läinud," kommenteeris Jõgi.

Jõgi sõnul on võtmekoht sügisel - kui siis majandus käima ei lähe, peavad ajakirjandusväljaanded end veel rohkem koomale tõmbama: "Ma arvan, et siis me näeme veel drastilisemaid kulude kärpimisi kui seni."

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: