Kaitsevägi sai täiendavad õigused taustakontrolliks ja varjatud jälgimiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ajateenijad.
Ajateenijad. Autor/allikas: Karl Jakob Toplaan

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seaduse, millega kaitsevägi saab täiendavad õigused taustakontrolli ülesande täitmiseks ja inimallikaluure volituse rakendamiseks.

Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni algatatud kaitseväe korralduse seaduse, julgeolekuasutuste seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seadus näeb ette kaitseväe taustakontrolli õiguste laiendamist ulatuses, mis tagaks veendumuse isiku sobivuse kohta teenida või töötada kaitseväes või asuda koostööle kaitseväega.

Kavandatavate muudatuste kohaselt saab kaitsevägi taustakontrolliks vajaliku teabe hankimiseks teha toiminguid senisest nn registrikontrollist suuremas ulatuses. Seadus võimaldab kaitseväel taustakontrolli raames hinnatavate asjaolude tarvis teabe kogumisel kasutada konspiratsioonivõtteid, et varjata teabe kogumist.

Kaitseväele antud ülesannet täpsustatakse, milleks on teabe kogumine ja töötlemine kaitseväe julgeolekuala kaitseks ning ohtude ennetamiseks. Selleks nähakse ette, et kaitseväe julgeolekualale vahetut ohtu kujutavate inimeste puhul võib kaitsevägi kontrollida nende isikuandmeid ning teha seda varjatult, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning inimest varjatult jälgida.

Inimese põhiõigustesse sekkumise korral kehtestatakse konkreetsemad ja tõhusamad garantiid, mis tagavad teavitamiskohustuse täitmise. Seadusega sätestatakse, et inimest, kelle põhiõigusi ja -vabadusi on piiratud ning kes selle tegevuse käigus on tuvastatud, teavitatakse toimingu ajast ja liigist viivitamata pärast kogutud teabe salastatuse kustumist.

Samuti täiendatakse õiguskantsleri seadust, mille kohaselt teostab õiguskantsler vähemalt iga kahe aasta tagant järelevalvet julgeolekuasutuste seaduse ja kaitseväe korralduse seaduse alusel isiku toimingust teavitamata jätmise põhjendatuse üle.

Riigikohus tunnistas riigikogus eelmise aasta 29. mail vastu võetud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks pärast seda, kui president Kersti Kaljulaid oli kohtule sellise taotluse esitanud. Samas ei nõustunud riigikohus kõigi presidendi etteheidetega nimetatud seadusele.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 83 riigikogu liiget.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: