"Ükski riik ei saa eelisseisundit," ütles Sanofi nõukogu esimees Serge Weinberg neljapäeval Telekanalile France 2. "Meil on mitmeid tootmisüksusi. Mõned neist on Ameerika Ühendriikides, aga veelgi rohkem on neid Euroopas ja Prantsusmaal," lisas ta.

Sanofil on 73 tehast 32 riigis, vahendas Reuters.

Grupi tegevjuht Paul Hudson teatas varasemalt intervjuus agentuurile Bloomberg, et kuna Sanofi koroonavaktsiini loomist toetab USA, siis saavad esimesena uue vaktsiini oma käsutusse ameeriklased.

Hudsoni sõnum tekitas aga Prantsusmaal suure pahameelelaine. Riigi peaminister Edouard Philippe ütles, et vaktsiin peab saama korraga kõigile kättesaadavaks ning see ei saa olla kauplemise objektiks.

Comme l'a indiqué @EmmanuelMacron, un vaccin contre le #COVID19 devra être un bien public mondial. L'égal accès de tous au vaccin n'est pas négociable.

— Edouard Philippe (@EPhilippePM) May 14, 2020

Seepeale teatas ravimikompanii, et järgmisel nädalal kohtuvad firma esindajad Prantsusmaa presidendiga.

Ka Euroopa Komisjon rõhutas neljapäeval taas, et igasugune koroonaviiruse vaktsiin peab olema kõigile riikidele ühtviisi kättesaadav.

Neljapäeva õhtul teataski Sanofi Hudsoni sõnumi muutmisest. "Meie tegevjuhi sõnu muudeti. Me vaatame vaktsiini kui avalikku hüve," ütles Weinberg.

Sanofi uuringud viirusele COVID-19 vaktsiini leidmiseks on osaliselt rahastanud USA biomeditsiini uuringute ja arenduste keskus (BARDA), kuid viimastel aastatel on ettevõte saanud uuringute edendamiseks kümnete miljonite eurode ulatuses maksusoodustusi ka Prantsuse valitsuselt, kirjutas BBC.

Euroopa Ravimiameti teatel võib koroonavaktsiin optimistliku stsenaariumi järgi valmis saada aasta pärast.