Koroonavaktsiini katsetused ahvidel annavad lootust
Koroonaviiruse vaktsiini otsiva Oxfordi ülikooli teadlasterühma katsetused väikse rühma ahvidega on paljulubavad, teatasid neljapäeval USA ja Briti teadlased.
Kuuele ahvile antud vaktsiin tekitas osal neist 14 päeva järel ja kõigil 28 päeva järel antikehad, enne kui neile manustati suur kogus viirust. Pärast viirusega nakatamist hoidis vaktsiin ära kopsude kahjustamise ning takistas ka viiruse paljunemist seal, kuid samas jätkus ikkagi viiruse kasv ninas, kirjutasid teadlased oma uurimistöö esialgsetest tulemustest eelretsenseerimata veebiväljaandes bioRxiv.
Vaktsiini loomisega tegelevad Briti ravimifirma AstraZeneca toetusel Oxford ülikooli ja Jenneri instituudi vaktsiinigrupp.
Londoni hügieeni ja troopiliste haiguste kõrgkooli epidemioloogiprofessori Stephen Evansi sõnul on neljapäeval avaldatud andmed igal juhul hea uudis. "See oli üks tõkkeid, mis Oxfordi vaktsiiniloojate ees seisis ja nad ületasid selle hästi," ütles Evans.
Ehkki edu vaktsiini katsetamisel ahvide peal võib olla läbimurre, hoiatavad eksperdid siiski, et mitmed vaktsiinid, mis on ahvide peal töötanud, ei ole suutnud inimesi kaitsta.
Evansi sõnul on üks testimise tulemusi eriti julgustav - pole märke, et vaktsiin vallandaks immuunsuse vähenemise, mis teeks viiruse eest kaitsmise asemel selle mõju hoopis hullemaks. "See oli teoreetiline mure viiruse SARS-CoV-2 vastase vaktsiini loomisel ning see, et midagi taolist ei juhtunud, on väga julgustav," tõdes Evans.
Aprillis alustasid Briti teadlased vabatahtlike peal vaktsiini testimist. Kolmapäevaks oli vaktsiini manustatud tuhandele inimesele, ütlesid teadlased.
Inimkatsetusi on vaktsiini leidmisel alustanud ka ravimifirmade Moderna, Pfizer and BioNTech SE ja Hiina ettevõtte CanSino Biologics Inc juures tegutsevad teadlaste rühmad.
Üle maailma on rohkem kui 100 uurijate rühma, kes vaktsiini otsimisega tegelevad.
Neljapäevaks oli koroonaviirusega maailmas nakatunud ligi 4,4 miljonit inimest ja ligi 300 000 on surnud.
Vaktsiini leidmine võimaldaks pandeemiale lõpu teha, kuid selle loomine ja kõigile kättesaadavaks tegemine on keeruline.
Tavaliselt võtab uue vaktsiini loomine kümme aasta, kuid eriolukordades on seda suudetud ka kiiremini. Mõningate hinnangute kohaselt võib koroonavaktsiin olla inimestele kättesaadav juba sel sügisel.
Toimetaja: Mait Ots