Põlevkiviõlitööstust on räsinud koroonaajast tulenev naftatoodete nõudluse langus, mis on põhjustanud naftaturul hinnasõja.

Rohkem kui 1600 inimesele tööd andev VKG on maikuus pidanud töölepingu lõpetama 35 inimesega.

Ahti Asmanni sõnul on konkurentsis püsimiseks vaja toodangu omahinda hoida madalal, mis tähendab kulude, sealhulgas tööjõukulude optimeerimist.

"Kahtlemata selle kõige madalama nafta hinna juures ei kata meie tulud kulusid ja investeeringuid, aga me oleme seisukohal, et iga ettevõte peab olema ka halbadeks aegadeks valmistunud ja iga mõistlik ettevõte omab teatud reserve. Nafta hinna kõikumine pole esimene kord. VKG on nii mõnegi kriisi üle elanud ja nendest õppinud. Me töötame loomulikult jälgides naftaturul toimuvat, aga me loodame, et kolmandas-neljandas kvartalis mingi taastumine aset leiab," sõnas Asmann.

Asmann ei pea riigipoolset põlevkivitööstusele tehtud 14 miljoni euro suurust maksusoodustuste paketti niivõrd soodustuseks, vaid ütleb, et keerulisel ajal loksuvadki asjad oma õigele kohale. Ta tõi näiteks, et sarnaselt põllumajandusega peakski kaevandustes kasutataval tehnikal olema sooduskütus.

"Heal ajal olid need maksumäärad kehtestatud ja need olid liigseks koormaks põlevkivitööstusele. Kahtlemata, kui tootmine seiskub, siis vähe sellest, et makse laekub eelarvesse oluliselt vähem, on suur hulk töötuid inimesi riigieelarvele veel koormakski. Mu arvates oli see õige otsus," ütles VKG juhatuse esimees.

Kokkuhoiupoliitika toel ei peaks Asmanni hinnangul VKG käesoleva aasta toodangu maht võrreldes eelmise aastaga langema, vaid pigem kasvama.

VKG arvestuste kohasel peaks neilt otseste ja kaudsete maksudega sel aastal riigikassasse laekuma üle 40 miljoni euro.