Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp peavad plaani rajada Ida-Virumaale sadu miljoneid eurosid maksvat põlevkivi eelrafineerimistehast. Samas on Eesti riik liikumas 2050. aastaks kliimaneutraalsuse suunas.

Asmann vastas küsimusele, miks ei võiks Eesti kohe põlevkiviõli tootmisest väljuda, et ta ei mõista inimesi, kes selle asemel, et mõelda, mida uut luua, mõtlevad lihtsalt mingi asja kinnipanekust.

"Põlevkivitööstus, põlevkiviõli tootmine on väga suur eksporditulu allikas. Eelmisel aastal tootsime koos Eesti Energia ja Kiviõli keemiatööstusega 1,2 miljonit tonni põlevkiviõli ekspordiväärtuses umbes 450 miljonit eurot. Keegi ei küsi, miks Norra ei pane kinni oma naftatootmist," tõi ta paralleeli.

Asmanni sõnul on vaja arendada kõiki oma majandusharusid ja teenida tulu, et tekiks võimekus nii oma riiki ülal pidada kui ka teha investeeringuid innovatsiooni. Kui raha ei teeni, ei ole ka innovatsiooni võimalik investeerida ja seetõttu on tema hinnangul isegi absurdne millegi kinnipanekust rääkida.

Euroopa Komisjon esitas kolmapäeval Euroopa Liidu kliimaseaduse ettepaneku, mille vastuvõtmisel muudetakse ühenduse kliimalubadused õiguslikult siduvaks.

"Oleme tegelikult päris mures ka kliimaseaduse draft'i osas," tõdes Asmann. "Üks asi on kliimapoliitika meetmete karmistamine, aga see draft ütleb, et Euroopa Komisjon tahab ise määrata tempo ja hakata ise otsustama vastavaid seadusandlikke akte. Ma pole spetsialist, et kas see on Eestis ka põhiseadusevastane või mitte, aga jääb väga selgelt mulje, et see on Eesti iseseisvate otsuste käest ära andmine."

Ta lisas, et VKG ei võitle selle vastu, et aastaks 2050 kliimaneutraalsus saavutada, kuid kindlasti on nad eriarvamusel, millise tempoga sinna liikuda.

"Täna panustab põlevkiviõli tootmine Eesti ühiskonna arengusse olulisel määral ja mingist väljumisest ei ole vastutustundlik rääkida, kuni pole alternatiivne, samaväärne majandus kõrvale arendatud. Sest lõpuks on ju roheleppe eesmärk saavutada mõlemad asjad ühel ajal - nii kliimaneutraalsus kui ka heaolu kasv, majanduskasv," lausus Asmann.

Eelrafineerimistehase projektiga tegeldakse tema sõnul seepärast, et iga ettevõte otsib võimalusi lisandväärtust kasvatada. Praegu toodetakse õli ja loomulikult mõeldakse ka sellele, kuidas seda väärindada nii, et toote eest saaks rohkem raha küsida.

"Eelrafineerimine täidaks mitu eesmärki korraga - saad toote eest enam raha, toode on puhtam, aitab kaasa ka su olemasoleva äri stabiilsuse tagamisele," loetles ta. "Teame ka, et 10-20 aasta pärast on meie toode keskkonnanõuetega vastavuses. Positiivseid aspekte on üsna palju."

Põhjus, miks VKG, kes üldjuhul riigilt toetusi ei saa ja tegutseb vabaturul, nõustus üldse panema lauale ideed, et riik võiks eelrafineerimistehase loomisel kaasa tulla, on Asmanni sõnul selles, et tema hinnangul on tegemist projektiga, mis Eesti ühiskonnale olulist lisandväärtust võimaldab tuua.

"Küll aga, kui võtame kõik kliimapoliitika riskid, siis neid suudab juhtida ainult riik. Sellest seisukohast on äärmiselt oluline, mis on riigi signaal - kas riik leiab, et selline põlevkivi väärindamise viis toob Eestile kasu ja kas ta haakub poliitiliste eesmärkidega," ütles ta.

VKG juht lisas, et nemad näevad eelrafineerimistehast natuke kui infrastruktuuri projekti. Juhul kui poliitiline määramatus on piisavalt suur ja seetõttu pole erakapital valmis investeeringuid tegema, on riigil valik, kas teha regulatiivne keskkond selgemaks ja prognoositumaks või vähendada riske otsese rahalise panusega.