Eesti põlevkiviõli tootjad tootmist veel seisata ei plaani

VKG Kiviter vabrik
VKG Kiviter vabrik Autor/allikas: Rene Kundla/ERR

Kuigi koos naftahinna langusega maailmaturul on langenud ka kütteõli maailmaturu hinnad, Eesti põlevkiviõli tootjad VKG ja Eesti Energia esialgu tootmist seisata ei plaani ja ootavad hindade taastumist. Samas on Eesti Energia toonud ettepoole oma ühe õlitehase hoolduse ja VKG peatanud tootmise ühes väiksemas õlitehases.

Nafta maailmaturuhindade järsk kukkumine langenud nõudluse tõttu on toonud kaasa ka üheprotsendilise väävlisisaldusega kütteõli hinnalanguse, mis on põlevkiviõli referentstooteks maailmaturul. Kui aasta alguses maksis kütteõli Rotterdamis pisut alla 600 dollari tonni eest, siis praeguseks on see langenud 150 dollari tasemele tonni eest.

VKG peatas ühe oma Kiviter-tehnoloogial põlevkiviõli tootva tehase tegevuse juba märtsis. Samas see oli võrdlemisi pisike tootmisüksus ja töötles ümber Eesti Energialt ostetud põlevkivi. Ülejäänud tootmisüksused on senini töös.

"Praegusel hetkel me töötame täismahus. Loomulikult praegune nafta maailmaturu hind ja naftatoodete maailmaturu hind ei ole piisav selleks, et tootmiskulusid katta, aga me hetkel jätkame täismahus tootmist ja vahepealse osa katame oma rahalistest reservidest," ütles VKG juhatuse esimees Ahti Asmann.

"Eks me jälgime pidevalt, mis turul toimub ja eks me hindame oma ettevõtte võimekust. Mõnda aega saab oma reservide baasilt töötada, aga kui me hindame, et on kätte saabunud hetk.... Me ei tohi ettevõtte jätkusuutlikust küsimärgi alla seada. Täna mingit pikka plaani on keeruline öelda. Me jälgime turul toimuvaid muutuseid iga päev. Nende muutuste baasil teemegi otsuseid millal ja mida teha. Aga hetkel me veel jätkame täis mahus tööd," lisas VKG juht.

Ka Eesti Energia ei plaani oma õlitootmist sulgeda. "Suur osa meie tänavusest ja järgmise aasta toodangust on riskimaandamistehingute abil niiöelda ette maha müüdud kindla hinnaga, mis on praegusest maailmaturuhinnast oluliselt kõrgem ning see pakub raskes turusituatsioonis leevendust," ütles Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts. "Me ei plaani praegu õlitootmist seisata. Seisakut õlitootmises ei saa siiski välistada, kui olukord pikemalt praegusega sarnaseks jääb. Aga täna veel kindlasti asi sealmaal pole."

Samas on Eesti Energia tootmist praegu vähendanud, alustades plaanitust varem ühe õlitehase hooldust.

"Enefit 280 õlitehase - moodustab poole meie tootmisvõimsusest - korralise hoolduse tõime plaanitust ettepoole. Tehas on hoolduses alates märtsi viimasest nädalast ja praeguse plaani kohaselt peaks uuesti tööd alustama neljapäeval. Lisaks on hoolduses üks vanem Enefit 140 õlitehas. Kasutame ka võimalust ladustada ehk toota õli mahutitesse ning lükata edasi tarneid," ütles Luts.

Nii VKG kui ka Eesti Energia märgivad, et sisuliselt on praegu olukord prognoosimatu ja koroonakriisi tagajärg. Samamoodi ei ole ennustatav, kuidas kütuste tootmine ja tarbimine edasi liigub ning milline on tervisekriisi mõju maailma majandusele.

Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) prognoosis aprillis, et käimasoleva kriisi sügavikus langeb naftanõudlus kuni 30 protsenti, kuid taastub aasta lõpuks kriisi eelsele tasemele ning hakkab uuest aastast taas kasvama.

"Nõudluse taastumine on eelduseks ka naftahindade järk-järguliseks tõusuks. Seega ei ole meie õlitootmise kasvatamise plaanid ka pikemas perspektiivis muutunud, sest muutused naftaturul on lühiajaline nähtus, pikaajaliselt nõudlus nafta järele kasvab," rääkis Luts.

VKG näeb ühe võimalusena ajutist naftahinna langust kompenseerida ka riigi toetusega, täpsemalt mõningate maksude ettevõttele soodsamaks muutmise läbi, mis annaksid VKG-le paarimiljonise igaaastase maksukulu kokkuhoiu. Nimelt võiks lasta kaevandusmasinates, mis kunagi ühelgi avalikul teel ei sõida, võimaluse põllumajandusega sarnaselt madalama aktsiisimääraga, erimärgistatud diislikütust, kasutada. Teiseks võiks Asmani hinnangul põlevkivituha ladestumistasu langetada muu aheraine ladestamistasu määrale, sest mõlemad ained on samainertsed.

Ülemöödunud aastal toodeti Eestis 1,1 miljonit tonni põlevkiviõli, mis on aasta varasemaga võrreldes 8,7 protsenti rohkem. Sellest 607 00 tonni VKG-s, 410 000 tonni Eesti Energias ja 92 000 tonni Kiviõli Keemiatööstuses. Sarnaselt eelnevatele aastatele müüdi üle 90 protsendi toodangust välisriikidesse. Põlevkiviõli kasutatakse keemiatööstuses toorainena, immutusõlina, katelde ja tööstuslike ahjude kütteks ning laevakütuste lisandina.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: